Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad.
Fotod: Tartus rassismi vastu meelt avaldanud inimesed soovivad sõbralikku Eestit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.
«Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,» arvas aktiivne toetaja Triin Sepp. «Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.»
Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu, leidis Lille.
«Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,» rõhutas oma kõnes Luule Lille. «Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.»
Ürituse korraldaja kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: «Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.»
«Me tahame sõbralikku Tartut ja sõbralikku Eestit,» rõhutasid meeleavalduse korraldajad.
28. novembril kl 16.30 Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu. Peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kell 18.