Noormees ähvardas suurest igavusest häirekeskuse õhku lasta

Lõuna päästekeskus. Foto: Kristjan Teedema

Politsei pidas kinni kaks meest, kellest üks tegi pommiähvarduse Lääne ja teine Lõuna häirekeskuse hoonele. Mõlema puhul oli õnneks tegu valeväljakutsega ning ohtu kellelegi ei olnud.

Neljapäeva õhtupoolikul laekus häirekeskuse hädaabiteadete liinile lühisõnum, milles ähvardati Lõuna häirekeskuse hoonet lõhkeseadeldisega. Politsei piiras ohuala ning demineerijad asusid ehitise ruumidest ja selle ümbrusest võimalikku lõhkeseadeldist otsima. Midagi ohtlikku õnneks ei leitud.

Politsei selgitas, et ähvarduse teinud isik on 27-aastane Tartu valla elanik Rauno. Ta peeti samal õhtul oma kodus kuriteos kahtlustatavana kinni. Kaine mees selgitas rasket korrarikkumist politseinikele igavusega. Öö vastu reedet tuli tal mööda saata arestikambris, et järgmisel päeval kohtu ees tehtu eest vastutus võtta.

Samal õhtul helistas häirekeskuse numbrile mitmel korral teine mees, kes ähvardas Lääne häirekeskuse hoone õhku lasta. Politsei asus helistaja asukohta selgitama ning samas kontrollisid demineerijad üle maja ja selle ümbruse. Ka sel juhul ei tuvastatud midagi ohtlikku. Samal õhtul pidas politsei kõne teinud 54-aastase Aivari tema Pärnus paiknevas elukohas kinni. Alkoholijoobes mees paigutati kainenema, kust ta järgmisel päeval kohtu ette läks. Oma teguviisi põhjendas ta suuresti tarbitud alkoholiga.

27. novembril tunnistas Tartu maakohus varem kriminaalkorras karistamata Rauno süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja mõistis talle kuuekuulise tingimisi vangistuse ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseajaga. Karistusaja hulka arvatakse eelvangistuses viibitud kaks päeva.

Samal päeval tunnistati süüdi ka varem kriminaalkorras karistatud Aivar, kellele Pärnu maakohus määras karistuseks 446 üldkasuliku töö tundi, mis kuulub täitmisele aasta jooksul. Juhul, kui mees seda tingimust ei täida, ootab teda ees aasta ja kahe kuu pikkune vangistus. 

Lõuna prefektuuri kriminaalteabeteenistuse vanem Heiki Rood sõnas, et politseil on kindlad töömeetodid, millega selliseid raskeid korrarikkumisi toime pannud inimesed enamasti kiirelt välja raalitakse. «Vähetõenäoline on jääda anonüümseks ka nendel juhtudel, kus ähvarduste tegemiseks kasutatakse tuttavate või võõraste inimeste telefone, kõnekaarte ja teisi enda meelest kurikavalaid võtteid,» kinnitas ta.

«Mõtlematu teo läbi sai üks meestest märke karistusregistrisse, mis võib olla tulevikus takistuseks töökoha valikul, ka reisimisel. Teine teenis jällegi rumala telefonikõnega välja pea pooltuhat üldkasulikku töötundi ning ühtlasi riputas juuksekarva otsa oma vabaduse,» lisas Heiki Rood.

Sel aastal on politsei alustanud kriminaalmenetlust 21 pommiähvardusteate kohta, millest 20 juhul on teo toimepanija kindlaks tehtud ning ühel juhul selgus, et pommiähvardust ei tehtud, vaid konarlikus kõnes sooviti lihtsalt üle anda leitud mürsku.