/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2015/11/26/4739839t1hac0a.jpg)
Viimastel kuudel pole väga nakkav Aafrika seakatk Tartumaa kodusigu õnneks tabanud, kuid meie metsades on haigus jõudsalt edasi liikunud. Pea iga päev tuvastatakse katk mõnel kütitud või lõpnuna leitud metsseal.
Seakatk levib Tartumaal läänest itta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seakatk on Tartumaal läänest itta Peipsi poole liikunud,» ütles Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask. «Kui kevadel leiti katkus metssigu peamiselt Rannu ja Rõngu kandist, siis nüüd sealt uusi leide eriti enam ei tule. Ainult Konguta vald oli ja on jäänud väga katkurohkeks.»
Tänase seisuga on Tartumaal selle aasta 14. aprillist alates laboris seakatk tuvastatud 95 metsseal, kellest 34 olid kütitud ja 61 leitud lõpnuna.
Viis katkuhaiget korraga
Kõige rohkem katkus loomi ehk 22 on avastatud Konguta vallast. «Sealt tuleb neid endiselt,» märkis Anneli Kask.
Rannu vallas on tuvastatud seakatk 18 ja Kambja vallas 13 metsseal. Nõo vallast on leitud kaheksa ja Mäksa vallast teist sama palju katkus metssigu.
Mäksa vald ongi uusim kant, kus seakatk on metssigadel avastatud. Esimene katku jäänud loom leiti sealt 19. novembril. Täna tuli laborist kinnitus, et ka 22. novembril kolmelt korjuselt võetud proovid olid positiivsed.
Puhja ja Tähtvere vallast on kummastki leitud seitse, Rõngu vallast kuus, Alatskivi vallast kaks ning Vara, Võnnu, Meeksi ja Tartu vallast igast üks haige metssiga.
Ka Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor tõdes, et jahimehed leiavad katkus metssigu aina suuremalt alalt Tartumaalt.
«Leitakse katku surnud loomi ja haigus on tuvastatud ka hulgal kütitud metssigadel,» märkis ta. «Näiteks Nõgiaru jahipiirkonnas on katkus sigu üsna palju. Eelmisel laupäeval kütiti seal viis siga ja kõik olid katkus, kuigi karjast ei saanud midagi aru.»
Kodusead kontrolli all
Seakatku leviku tõkestamiseks on Tartumaa jahimehed tänavu 1. märtsist oktoobri lõpuni küttinud 922 metssiga. «Laias laastus on see poole rohkem kui tavaliselt,» ütles Liivi Amor.
Seakatku pärast käivad Tartumaa veterinaarkeskuse töötajad maakonna sigalates korrapäraselt proove võtmas, augusti lõpust saadik on siinsed sigalad püsinud haigusvabad.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum mullu 8. septembril metsseal, kes leiti surnuna Valgamaalt Hummulist.
Tartumaal leiti esimene katku lõpnud metssiga tänavu 14. aprillil Rannu valla Vehendi külast Võrtsjärve pilliroost.
Esimesed seakatku juhtumid Eesti kodusigadel diagnoosis veterinaar- ja toiduamet tänavu 21. juulil. Tartumaal tuvastati seakatk 30. juulil Puhja valla Rämsi küla ligi 1200 seaga farmis ja 25. augustil sama valla teises, 3408 loomaga sigalas.