L, 23.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu hauaplatsid kolivad veebi

Raimu Hanson
, reporter
Facebook
Comments
Rist.
Rist. Foto: Margus Ansu

Kalmistu kontori arvutid töötavad praegu n-ö kiviaegse operatsioonisüsteemi programmiga. Juhataja Enn Veenpere on astunud koostöös Tartu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistusega samme digiajastu poole.

Tartu kalmistud olid küllap esimesed Eesti kalmistud, kus tehti elektrooniline register – 1990. aastate keskel. «See oli kapitaalne töö ja mingil moel töötab veel praegugi,» ütles Veenpere. «See tähendab, et on olemas kalmistuplaanid ja andmebaas, mida me kasutame iga päev kõigi toimingute tegemiseks.»

Oma lahendus või Haudi

Praegu käib linnavalitsuses arutelu, kas minna üle üle-eestilisele kalmistute teabeplatvormile Haudi või teha oma, unikaalne lahendus. «Kummalgi võimalusel on plussid-miinused, aga selge on see, et otsus tuleb langetada kõige kiiremas korras ja asi ära teha,» ütles Kalmistu juhataja.

Sellega seoses peab tema sõnul kalmistud korralikult üle mõõtma ning vanadest andmebaasidest ja kaartidest tuleb võtta üle see, mis seal on olemas, et teha suur hüpe uuele tasemele.

«Ühest küljest on seda tarvis selleks, et Kalmistu töötajad ise saaksid pidada registrit nii, nagu see on nõutav, ja teisest küljest peab olema kõikidel soovijatel võimalus infot otsida,» lisas ta. «Praegu on küsijaid peaaegu iga päev.»

Eesti omavalitsused on samasisulised elektroonilised andmebaasid lahendanud omamoodi. Väga paljudes kohtades ei ole üleüldse mingisugust elektroonilist registrit, aga näiteks Tallinnast alguse saanud Haudi süsteemile on läinud Pärnu ja mitmed teised omavalitsused.

«Igasuguste infosüsteemide väärtus sõltub sellest, kuidas sinna on andmeid sisestatud,» selgitas Veenpere. «Kui ikka andmed on valed, ei ole kasu sellest, kui saab sinna veebis pöörduda ja midagi uurida. Nii et andmebaasid on erinevad ja korralikku üleriigilist ülevaadet ei ole.»

Kui aga on olemas korralik andmebaas ja infosüsteem, annab juhataja sõnul selle peale ehitada mida iganes, kuni rakendusprogrammideni välja.

Selline veendunud häälel esitatud väide tugineb kogemusele, mida Veenpere on saanud kuue tööaasta jooksul Regios enne Kalmistu juhataja kohale asumist. Ta tegeles seal geoinfosüsteemidega, kusjuures viimasel ajal oli intelligentsete transpordisüsteemide ekspert.

«Et mulle on see valdkond tuttav, on mul praegu mõnes mõttes natuke lihtsam aidata Kalmistul infosüsteemi üles ehitada nii, et see oleks kõigiti mugav kasutada ja tulevikus ka jätkusuutlik,» lisas ta.

Ent nagu selgus, ei tähenda see seda, et kui näiteks kolme aasta pärast minna Raadi kalmistu väravasse, võtta telefon taskust ja tippida otsingusse Telleri kabel, juhatabki telefon omaniku sinna.

Nutitelefoniga kalmistule

«GPSiga ta ei juhata, sest meil on metsakalmistud ning siinne puudevõra on sedavõrd tihe, et nutitelefoni GPS ei suuda asukohta kuigi hästi määrata,» ütles Veenpere. «Küll aga võib juhtuda, et kolme aasta pärast on võimalik vaadata telefonist infot kuulsate inimeste haudade või kunstimälestiste kohta.»

Kalmistu juhataja tõi ka sellise näite, et kuna nutitelefon on ühenduses internetiga, saab näiteks vanaema hauda otsides kõigepealt järele vaadata, kuhu platsile ta on maetud, ja siis juba liikuda sinna kaardi abil.

«Aga kõigepealt tuleb meil ehitada üles nüüdisaegne andmebaas, mis ei ole odav lõbu. Ja ega peale linna eelarve siin mingisuguseid võimalusi ei ole. Linn peab selle kulutuse tegema,» ütles Enn Veenpere.

Otsus poole aasta jooksul

Tartu linnavalitsuses on asjaga kõige rohkem kursis linnakantselei infotehnoloogia teenistuse geoinfosüsteemide peaspetsialist Tiiu Kelviste, kes on selles ametis alles tänavu augustist.

«Mina näen, et Haudi lahendus on üsna piiratud võimalustega. Tartu kalmistutel on päris palju, mida saaks kajastada, ja lisavõimalusi, kuidas seda avalikkusele esitada. Praegune Haudi lahendus jääb natuke kitsaks,» ütles ta. «Mina arvan küll, et linnal peaks olema unikaalne lahendus.»

Valiku tegemine ehk otsuse langetamine linnavalitsuses seisab Kelviste sõnul praegu juriidiliste aspektide ja vajalike investeeringute taga. Nüüdisaegse andmebaasi ülesehitamine nõuab raha ja aega.

«Ma arvan, et otsus, mis teed minnakse, tekib lähema poole aasta jooksul,» ütles Tartu geoinfosüsteemide peaspetsialist. «Aga see, kuna jõuavad sinna kõik andmed ja millal see muutub laiemat huvi pakkuvas osas avalikult kättesaadavaks, võtab rohkem aega.»

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles