Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2015/11/25/4737029t1h5967.jpg)
Tartu esimesest juudi kalmistust on säilinud vaid üks hauakivi. Teine, 19. sajandi lõpus Roosi ja Jänese tänava nurgale rajatud surnuaed on kõrge müüri taga ajale ja inimestele vastu pidanud, ainult vana müür andis järele.
Tartlased teavad Roosi ja Jänese tänava nurgal asuvat juudi kalmistut suurte kõrgete müüride ja alati korralikult suletud suurte siniste väravate järgi.
Nüüd on kadunud nii väravad kui müürid, teistmoodi väljanägemisega vana surnuaed on nagu üleöö ilmunud linnapilti.
Selle nädala alguses panid ASi Tanel töömehed seal üles piirdeaia ning hakkasid kalmistule Roosi ja Jänese tänava äärde ehitama uusi müüre.
Kauaoodatud töö
«Juudi kalmistu vanad müürid olid viletsas seisus,» selgitas Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik. «Jänese tänava pool oli osa müürist kokku kukkunud. Nüüd hakatigi uusi müüre tegema.»
Nii see kui ka Tartu külje all Lohkvas asuv juudi kalmistu pole Tartu linna hoole all, nende väikeste surnuaedadega tegeleb MTÜ Tartu Juudi Kogukond.
«Kirjutasime juba mitu aastat tagasi projekti, et vanale kalmistule uued müürid ehitada,» ütles Tartu juudi kogukonna esimees Ilona Smuškina (pildil).
Projekti teokstegemine seisis raha taga. Sel aastal eraldas Tartu linn oma eelarvest kogukonnale 40 000 eurot ja nii kadusidki vanad müürid eelmisel kuul linnapildist.
Veidi enam kui 2300-ruutmeetrise kalmistu uue piirde projekti tegi OÜ Tartu Arhitektuuribüroo peaarhitekt Roman Smuškin. Kalmistu Jänese tänava poolsesse külge ehitatakse kõrge betoonmüür, mille surnuaiavahi maja poolses otsas on vanast väravast tunduvalt väiksem sissepääs.
Roosi tänava poolsesse külge tuleb 45 meetri pikkusele betoonalusele sepistatud piire. Vanausuliste ja juudi kalmistu vahele tehakse 64 meetri pikkune plankaed.
Suveks valmis
Uue piirde tegemiseks Tartu linna antud rahast ei piisa, tööks kulub ligi 80 000 eurot. «Saime oma väikeste jõududega mõned tuhanded eurod juurde, loodetavasti toetab meid ka muinsuskaitseamet,» rääkis Ilona Smuškina. «Oleme Tartu linnale suure abi eest väga tänulikud. Teeme kõik, et vanal kalmistul oleks järgmiseks suveks ilus uus aed olemas.»
Romeo Metsalliku sõnul on juudi kalmistu korrastamine tänuväärne töö. «See väike surnuaed on nii tartlastele kui ka turistidele huvitav teistmoodi koht,» märkis ta.
Tartus elas linna statistilise ülevaate andmetel eelmisel aastal 92 juuti. Ilona Smuškina sõnul on siinsel juudi kogukonnal ligi 70 tegusat liiget.
Tartu juudi kalmistud
• Tartu esimese juudi surnuaia asukoht on märgitud aastatest 1846–1850 pärineval Vana-Jaani kalmistu plaanil. See juudi kalmistu asus praeguse Raadi surnuaia aia taga, Narva maanteel asuva Maxima parkla taga, Surnuaia tänavast paremat kätt.
• Eesti juutide ajaloost kirjutanud Kopl Joktoni andmetel said kümme juudi perekonda Tartu linnalt Raadi kalmistu kaguküljele matmiseks maad 1859. aastal. Esimesena maeti sinna külakaupmees Wainrok. 1870. aastal oli vahepeal laiendatud kalmistu ümbritsetud väravaga aiaga. 1876. aasta plaanil on kalmistu juba umbes neli korda suuremana näidatud.
• Nüüd on sellest juudi kalmistust säilinud vaid üks hauakivi. Mitte midagi pole säilinud selle kõrval asunud islami väiksest kalmistust.
• 1895. aastal polnud esimesel kalmistul enam matmisruumi ja juudi koguduse esindajad rabi Meier Kropman ja Elieser Ferkin tegid Tartu linnavalitsusele kirja, uue kalmistu jaoks saadi maad Roosi ja Jänese tänava ristmikul vene vanausuliste surnuaia kõrval. Seda 293 sülla suurust maa-ala aga soovisid ka vanausulised ise, mispärast oli juudi kogudusel tegemist, et täidetaks just tema palve. Tartu juudi kogukond maksis Jänese tänava kalmistu maa eest linnale iga ruutmeetri eest ühe kopika renti.
• Uue kalmistu värava ja ümbritseva aia kulude katteks annetas rikas juudi kaupmees Itschok Kahn. Pinna silumise heaks tegid annetusi koguduse liikmed. Surnuaiapühaks 1895 oli kõik korda seatud, aasta hiljem ehitas Tartu kogudus kalmistule matusekambri. Roosi tänava juudi kalmistule on maetud Tartu juudi kogukonna esimesed esimehed ja rabi. Sellele surnuaiale maeti Teise maailmasõjani. Tartu linn andis selle kalmistu juudi kogukonnale 2000. aastal.
• Tartu piiri taga Lohkvas praeguseni kasutusel oleva surnuaia jaoks ostis Tartu juudi kogukond 1935. aastal tuhande krooni eest 1576 ruutmeetrit maad.
Allikad: Tartu kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste register, kultuuriväärtuste riiklik register