R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linnapargid kui suitsetaja kopsud

Kadri Leetmaa
, Tartu ülikooli inimgeograafia teadur, Tartu linnavolikogu liige (SDE)
Linnapargid kui suitsetaja kopsud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaade toomkiriku tornist kesklinnale.
Vaade toomkiriku tornist kesklinnale. Foto: Margus Ansu

Mis kasu on võimsatest kopsudest ahelsuitsetajale? Jah, võib-olla hakkavad käre köha ja veel hullemad tõved teda kimbutama mõni aasta keskmisest hiljem, kuid kui ta väga püüab, siis õnnestub tal sellegipoolest oma tervis tuksi keerata. Täpselt sama lugu on Tartu kesklinna parkide ja linna üldise tervisega.

Tartu äärelinnades ja linna ümbruses on ülikiiresti kosunud teenindussfäär, sinna on rajatud mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, planeerimisel on mahukad kontorihooned, rääkimata sellest, et lahkunud on hulk linna endisi maksumaksjaid.

Kesklinna lõpusirgel oleva üldplaneeringu eesmärk on luua võimalusi selleks, et üks osa sellistest asutustest ja ka hulk elukohti võiks jääda linna. Linna kui terviku juba alanud üldplaneeringu protsess on kantud samast vaimust. Linn peab olema konkurentsivõimeline vohava valglinnastumise ja üleplaneerimisega linna ümbruses.

Tagasi üles