Tammeka peatreener Indrek Koser: palliga mängimine ei tohi tähendada seda, et meie värav täis taotakse

Indrek Koser. Foto: Margus Ansu

Tartu JK Tammeka lõpetas ootamatult keeruliseks kujunenud hooaja möödunud laupäeval, kui meistriliiga üleminekumängude korduskohtumises kaotati võõrsil JK Tallinna Kalevile 0:1. Et avamängus olid tartlased saavutanud 4:1 võidu, jäid nad siiski kõrgliigasse püsima. Tammeka peatreener Indrek Koser võtab Tartu Postimehele antud intervjuus hooaja kokku.

Mida öelda üleminekumängude kohta – mis rõõmustas, mis kurvastas?

Rõõmustas see, et mängulise poole pealt olime esiliigameeskonnast ikkagi paremad, selles plaanis ei tekkinud küsimust, kumb on parem võistkond. Kurvastas muidugi teise mängu kaotus. Meil oli väga palju võimalusi, aga ei suutnud ühtegi palli väravasse lüüa.

Jäite teise poolaja alguses kaotusseisu. Tegi see olukorra närvilisemaks?

Eks teadsime, et kui Kalev värava lööb, saavad nad indu juurde. Samas esimesel poolajal tundus kõik kontrolli all olevat, pärast kaotusseisu jäämist tekkis hetkeline peataolek. Aga see ongi jalgpalli võlu: alati ei loe see, kes domineerib mängu, loeb see, kes lööb väravaid.

Mida pärast mängu riietusruumis meestele ütlesite?

Tänasin neid tehtud töö eest, sest säilitasime ikkagi koha meistriliigas. Aga eks mängijad said ise ka aru, et oleks võinud tunduvalt paremini mängida ja kiiremini asja ära kindlustada.

Vaatame nüüd tagasi tervele hooajale. Neljandas voorus viigistasite 2:2 Infonetiga ja kohe seejärel saite 3:1 jagu Narva Transist. Tundus, et saate hea hoo sisse ning päris tabeli lõpuossa kindlasti virelema ei jää.

Jah, esimene võit Narva üle andis ootusi ja lootusi rohkemaks ja ise ka ei arvanud algul, et lõpuks täiesti tabeli lõppu jääme. Aga eks lähikonkurendid tegid kõva tööd ja hooaja keskel täienesid päris jõudsalt – Pärnu sai juurde Martin Vungi, Viljandi mõned mängijad Florast ning ka Paide sai päris mitu täiendust hooaja keskel. Eks see tegi meie elu natukene raskeks.

Samas täienes ju ka Tammeka ise, kui suvel taasliitusid meeskonnaga kogenud Siim Tenno ja Reio Laabus ning keskkaitses sai üha enam mänguaega Kaarel Kiidron.

Seda küll. Tegelikult ma arvan, et selle aasta koosseis oli üks Tammeka läbi aegade tugevamaid.

Kuid miks siis ikkagi eelviimaseks jäite? Kas treenerid ei suutnud oma ideid piisavalt hästi mängijateni viia?

Asi võis tõesti olla ka selles, meie treeneritena ei suutnud mängijaid piisavalt hästi endast aru saama panna ja ehk seetõttu ei tulnud punktid ka nii hõlpsalt.

Mis hooaja lõpus juhtus, et punktid nii vaevaliselt tulid [Tammeka kaotas põhihooaja viimasest kümnest kohtumisest koguni seitse – toim]?

Meil oli hooaja lõpus ka päris palju ebaõnne, ei suutnud ise oma võimalusi kõige paremini ära kasutada. Saime kaks olulist võitu Pärnu ja Viljandi üle, aga siis suutsime neile mõlemale kohe ka kaotada, kuigi tegelikult oleks mõlemast mängust võinud vähemalt viigi teenida. Kui nii oleks läinud, oleks hooaja lõpp tunduvalt lihtsam olnud.

Räägime ka pisut teie mängufilosoofiast. Tammeka üritab mängida ikkagi võimaluse korral ise palli hoides, mitte seda tuimalt ette tagudes?

Püüame järk-järgult areneda. Kui tulevikus tahame hakata Eestis medalitele mängima, siis selline areng on vajalik, hooajast hooaega ainult kaitsta ei ole ka võimalik. Aga kindlasti ei tähenda see seda, et kui hoiame palli, siis kaitses mängime kehvasti. Tänavu seda tasakaalu kõige paremini saavutada ei õnnestunud.

Tundub ka, et Tammekal jääb puudu Albert Prosa tüüpi kesktormajast –  teie tänavune suurim väravakütt, vanameister Kristjan Tiirik ning põhiliselt selles rollis tegutsenud Martin Hurt pole otseselt tipuründaja tüüpi mängijad – Hurta teame ju pigem kui keskkaitsjat.

Jah, meil ei olnud ei sellel ega eelmisel hooajal sellist Prosa tüüpi väravamasinat, kelle peale oleks saanud kindlalt mängida, nagu Pärnul oli Taavi Laurits või Tulevikul hooaja esimesesel poolel Joonas Tamm või Paidel Vjatšeslav Zahovaiko. Kuid olen kindel, et noorematest vanuseklassidest on meie järgmine Albert Prosa juba õige pea esile kerkimas.

Olete noor treener [Indrek Koser saab järgmise aasta aprilli lõpus 30-aastaseks – toim]. Mida tänavune hooaeg teile ennekõike õpetas?

Kindlasti seda, et peab keskenduma rohkem oma tegemistele, mitte välistele faktoritele. Kogemuse mõttes andis kõvasti ka selles juurde, et kuidas mingites konkreetsetes olukordades tegutseda – mis hetkel oleks vaja kindla peale mängida ja mis sõnumit mängijateni viia.

Olete valmis jätkama Tammeka peatreenerina ka uuel hooajal?

Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga klubis on seatud asjad nii, et peatreeneri osas mina ei ole otsustaja, selle jaoks on moodustatud eraldi kogu, kes selle otsuse teeb. Aga arvan, et kui mulle seda võimalust pakutakse, siis suure tõenäosusega ma ka jätkan.

Kas soovite edasi minna suuresti sama koosseisuga?

Tuumik võiks kindlasti jääda samaks. Kuna meil on päris palju andekaid mängijaid, siis on kindlasti neile teisedki klubid silma peale pannud ja eks näis, kas keegi ka ära napsatakse. Aga eks teistpidi kindlasti loodame ka ise võimaluste piires oma meeskonda täiendada.

Hooaja eel oli meeskonnas testimisel mitu Aafrikast pärit mängijat. Kuidas tagantjärele hinnata, võinuks neist mõni meistriliiga taseme välja kanda?

Kaks mängijat olid selleks võimelised, kuid küsimus oli ikkagi selles, et neist kumbki ei olnud päris sellel tasemel mängija, et oleks võinud kerkida võistkonna ilmselgeks liidriks. Meie eesmärk ei ole tuua sisse mängijaid, kes on meie mängijatega tasemelt võrdsed.

Eeldusel, et jätkate Tammeka peatreenerina – milline võiks olla Tammeka mängupilt järgmisel hooajal?

Eesmärk on ikkagi areng. Proovime ise võimalikult palju palliga mängida ja kindlasti tuleb juurde panna kaitsetöös. Sest palliga mäng ei tähenda seda, et meile lüüakse selle juures palju väravaid, vaid pigem seda, et oleme ise võimelised väravaid lööma ja kaitses taga puhtana hoidma.