Jüri Sasi: põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine teeb elu rõõmsaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi. Foto: Lauri Kulpsoo/Postimees

Kas kõigile koolidele võiks anda võimaluse end tõestada ning lasta avada enam kui vaid üks 10. klass?


See pole üldse välistatud.

Millal linnavalitsus selle otsuse teeb?

Me ootame ära koolivõrgu korrastamise töörühma järgmise istungi, mis on 18. novembril.

See töörühm kohtus esimest korda nädala eest. Mis sellel kohtumisel tehti?

Töörühm ühtki konkreetset otsust vastu ei võtnud. Aga üks võimalus ongi see, et anda kõikidele koolidele võimalus avada nii palju suundi, võtta vastu nii palju õpilasi, kui nad suudavad. Kriteeriumiks saab, et alla 50 õpilasega ei majanda ära.

Käisite koolide juhtkondadega kohtumas ja lubasite ühele koolile lisaraha juhul, kui kool otsustab vabatahtlikult jätkata põhikoolina. On see tõsi?

Jah.

Kas lisaraha lubati kõikidele, kes sellise otsuse teevad?

Jah. Mingisugune stiimul peab neil ju olema.

Kui jätame kõrvale selle, et põhikoolis ja gümnaasiumis peaks lapsi õpetama erinevalt, siis mida head toob nende lahutamine kaasa? Kui ülejäänud Eestis seda ei tehta, siis miks peaks Tartus seda tegema?

(Pikk, väga pikk paus) Kui me tahame jõuda oma hariduskorralduselt ja -tasemelt Soomele järele, peaksime võtma Soomest eeskuju.

Eesti lapsed on rahvusvaheliste testide järgi Euroopa tipus – loodusteadustes teisel, matemaatikas kolmandal kohal.

Ei ole, tipust ikka allpool. Nende teadmistega pole midagi teha, kui sul ei ole tahet neid teadmisi kasutada, kui puudub elurõõm.

Kas see teeb elu rõõmsamaks, kui osa koole muutub põhikoolideks ja osa on edasi täistsüklikoolid?

Jah. Siis on võimalik seda koolirõõmu lastesse süstida. Põhikoolis just tänu tugisüsteemidele ja gümnaasiumis tänu motivaatorite süsteemile. Muidugi me võime jätta kõik nii, nagu on, aga siis kukume varsti ka nendeltki kõrgetelt kohtadelt, mis meil on.

Kui Tartus ei jätku väidetavalt gümnaasiumidele õpilasi, siis kuidas peaks neid jaguma kavandatavasse Reiniku kooli lahutamisel tekkivasse riigigümnaasiumi viide paralleelklassi?

Seda riigigümnaasiumi ei tule. Eile (esmaspäeval – toim) rääkisin veel haridusministriga ja praegu ei tule. Vähemalt sel aastal mitte.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles