Kolm kooli ootavad võimalust ellu jääda

TIIU MILLISTFER: jätkata võiks endistviisi ja eks elu tee omad korrektiivid. Foto: TPM

Kolmes Tartu koolis on pinevad ajad: kas linn lubab gümnaasiumis avada ühe lisaklassi, millest sõltub kooli ellujäämine, või on mitu aastat täide viidud plaani, mille järgi peavad need gümnaasiumid jätkama põhikoolina?

Kolm lahtise saatusega kooli on Raatuse gümnaasium, kunstigümnaasium ja Forseliuse gümnaasium. Juba teist aastat on nende koolide ümber keerelnud jutt põhikooliks muutmisest, sest õpilasi ei jaguvat.

Tegelik probleem võib aga peituda linnavalitsuse kehtestatud piirangutes, mille kaugemaks eesmärgiks võib koolijuhtide ja õpetajate arvates olla tahtlik gümnaasiumide sulgemiseni viimine.

Kolm soovijat kohale

Linnavalitsus määrab igal aastal, mitu 10. klassi võib kool avada.

«Me oleks tahtnud ikka kaks klassi avada, aga anti luba avada ainult üks,» rääkis kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas.

Samasuguse ettekirjutuse sai möödunud õppeaastaks ka Raatuse gümnaasium. For­­seliuse gümnaasiumis on selliselt klasside arvu piiratud juba viis aastat. Kikase sõnul tõi linnavalitsus põhjenduseks, et õpilasi ei jätku kõikidele koolidele.  

Möödunud kevadel tuli nii Raatusesse kui kunstigümnaasiumi katsetele sadakond õpilast. Linnavalitsuse piirangu tõttu sai aga vastu võtta vaid ühe klassitäie ehk 30 kuni 36 õpilast. «Meil oli kaks korda rohkem soovijaid, kui oli kohti, oleks võinud võtta ka 50 last,» meenutas Raatuse gümnaasiumi direktori asetäitja Marko Ringo.

Peeter Kikase sõnul on aga aasta aega levinud jutud gümnaasiumi sulgemisest mõjutanud laste otsuseid – õpilased valivad pigem gümnaasiumi, kus pole ohtu, et ühel hetkel uksed suletakse.

Kui avaldusi on kolme klassi jagu, siis miks ei luba linn koolil üle ühe gümnaasiumiklassi avada? Abilinnapea Jüri Sasi sedastas, et nendesse koolidesse ei ole nii palju soovijaid ning katsete tegijate arv ei väljenda tegelikku kooli soovijate arvu. Pigem arvab ta, et nendel koolidel võib olla raskusi ühegi klassi kokkusaamisega.

Lisaks tõi Sasi klassikomplektide piiramise põhjuseks suure väljalangevuse.

Keskmiselt lahkus Sasi andmetel Tartu gümnaasiumidest 8,3 protsenti õppima asunutest. Abilinnapea sedastas, et nii mitmeski koolis on gümnaasiumist lahkujate protsent liigagi suur. Kunstigümnaasiumis oli see 25, Raatuses 10,9 ja Forseliuses 11,4 protsenti.

Segadused suundadega

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peavad kõik gümnaasiumid pakkuma kolme õppesuunda ehk võimalust valida valikaineid kolmest valdkonnast.

Kunstigümnaasium on teinud ettevalmistused riigikaitse suuna avamiseks. For­­seliuse gümnaasium on kooli direktori Tiiu Millistferi sõnul juba põhikooliastmes õpetanud lapsi loodushariduse suunal ning loodab selle avada ka kolmanda õppesuunana gümnaasiumis.

Raatuse gümnaasium tegi mullu kõik ettevalmistused kolmanda ehk riigikaitse õppesuuna avamiseks.

«Praktiliselt hommepäev võime avada,» ütles Marko Rin­­go. Ta rääkis, et möödunud aastal pidas kool läbirääkimisi õppesuuna avamiseks kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja kaitseministeeriumiga. Õppetöö alustamiseks ette valmistatud dokumendid ootasid vaid allkirju.

Siis aga tuli linna korraldus, mis lubas Raatuse gümnaasiumil teha vaid ühe kuni 36 õpilasega klassi. Ühe klassikomplektiga aga kolme õppesuunda avada ei saa, sest 36 lapse pearahast selleks lihtsalt ei jätku.

Tänavu pole linn õpilaste piirarve veel kinnitanud, mistõttu on nii Raatuse kui kunstigümnaasium ooteseisundis, nagu oli mullugi.

Linna arvutuste kohaselt peaks kolme õppesuunaga äramajandamiseks gümnaasiumis olema vähemalt 50 last. Seega vaid ühe, 36 lapsega gümnaasiumiklassi lubamisega määrab linn osa keskkoole juba ette patiseisu – seadusega nõutavat kolmandat õppesuunda avada ei saa, sest pole luba võtta vastu piisavalt palju õpilasi.

Sasi märkis, et tema hinnangul pole Raatuse riigikaitse suuna avamiseks valmis.
««Rääkisin Jaagu, Andruse ja Enega, ja lubati»-põhimõttel ei saa veel õppesuunda avada. On tarvis ministeeriumide tasemel kokkuleppeid ja raha,» ütles Sasi.

Forseliuse plaanidest avada loodushariduse suund polnud abilinnapea kuulnud ning kunstigümnaasiumi plaanidest samuti mitte.

Kuidas peaks?

Möödunud aasta 25. novembril Tartu Postimehes märkis Sasi, et koolidele peaks vabaturumajanduse põhimõttel andma vabad käed end tõestada. «Oleme teadlikult läinud pehmema variandi peale, et igal koolil on võimalus tõestada, et nendel on õigus ja meie eksime,» märkis ta toona.

Praegu on Sasi seisukohal, et vabaturumajanduse põhimõte raiskab raha. «Ma ei ole nii-öelda selle vabaturumajanduse pooldaja hariduses,» nentis ta.

Kuidas peaks Tartu koolivõrku korrastama aga nende kolme kooli direktorite arvates?

Peeter Kikas on Sasi mulluse väljaütlemisega päri. Kui Tartu linn soovib gümnaasiumid ja põhikoolid lahutada, peaks see reegel kehtima kõikidele koolidele ühtviisi. Nii oleks kõigil võrdsed võimalused ja lastel võimalus jalgadega hääletada – lähevad sinna kooli, kuhu soovivad.

Marko Ringo leidis, et vabaturumajanduse põhimõte võiks kehtida küll, lastagu ainult proovida, kas leidub kahe klassi jagu õpilasi, et saaks avada kolmanda õppesuuna.

«Kui ei saa klasse kokku, siis paneme uksed kinni,» ütles Ringo.

Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer arvab samuti, et jätkata võiks endistviisi ja eks elu tee omad korrektiivid.

Kolmest koolist

• Raatuse gümnaasiumis töötavad praegu saksa keele ja riigiteaduste õppesuund. Kolmandaks suunaks kavandab kool riigikaitset.

• Kunstigümnaasiumis on kunsti ja majanduse suund ning avada soovitakse riigikaitse õppesuunda.

• Forseliuse gümnaasiumis töötavad kirjanduse ja rekreatsiooni ehk vaba aja korralduse suund. Kolmandana soovib kool avada loodushariduse suuna.

• Kolme õppesuuna äramajandamiseks peaks gümnaasiumi igal aastal vastu võtma vähemalt 50 õpilast ehk kahe klassi jagu.

• Linnavalitsus kehtestas nendele kolmele gümnaasiumile mullu piirarvu 36 last ehk vastu tohtis võtta vaid ühe 10. klassi jagu õppureid. Tänavu pole linn õpilaste piirarve veel kinnitanud.

Annemõisa kooli juhtum

Viie aasta eest sulges Tartus uksed Annemõisa kool, mis tegutses praeguse Kivilinna gümnaasiumi ühes hoones. Põhikoolina tegutsenud koolis olid tasandusklassid õpiraskustega lastele.

Paberite järgi liideti kool teise kooliga.Üheks kooli kaotamise põhjuseks tõi linnavalitsus tookord õpilaste nappuse. Praegu tagasi vaadates ei näe toonane kooli direktor Sirje Hänni, et kooli liitmiseks teise kooliga oleks otsest tarvidust olnud.

Samas ei saa praegune seal piirkonnas tegutsev Kivilinna gümnaasium õpilaste arvu üle kurta.

Hänni ütles, et koolis õppis 500–600 õpilast. «Kui algas aga kooli liitmise või sulgemise jutt, siis sellest järgmisel aastal õpilaste arv vähenes,» meenutas Hänni. Jutud kooli sulgemisest said alguse 2003. aasta sügisel ehk kaks aastat enne Annemõisa kooli kaotamist.

Hänni sõnul tuli koolile toona väga suure üllatusena, et kaalutakse sulgemist või kahe kooli liitmist. Seda suuresti ka seetõttu, et kool sai paljudest otsustest teada alles meedia vahendusel. (TPM)