Tartusse kerkib tipptasemel teaduskeskus

FOTO: Repro

Järgmise aasta sügiseks valmib Tartusse nii Baltimaade kui kogu Ida-Euroopa moodsaim geeni- ja biotehnoloogia teaduskeskus, kuhu koonduvad geenivaramu, biokeskus ning TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut.


Eesti Biokeskuse direktori Richard Villemsi sõnul tähendab uus maja seda, et kokku kolivad asutused pääsevad pikka aega kestnud ruumipuudusest, mis juba takistab teadustööd ja edasist arengut.

«See parandab ikka väga oluliselt töötingimusi ja eelkõige annab see meile kõigile juurde arenguruumi,» kinnitas Villems, kes on juhtinud biokeskust alates selle rajamisest 1986. aastal. «Ootan seda maja väga, sest mul on tunne, et siis ei tule meil enam pikka aega tegelda mitteteaduslike probleemidega.»

Kolmekesi kokku

Tõnis Tarbe arhitektuuribüroos projekteeritud viiekorruselise hoone esimesele korrusele tuleb kahesajakohaline saal, mis on mõeldud teaduskonverentside ja seminaride pidamiseks.

Praeguse kava järgi laieneb maja teisele korrusele TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut.
Kolmandal korrusel hakkab Villemsi sõnul paiknema tuumiklabor ja sinna koondatakse geenide analüüsimiseks vajalik ülimoodne raskeaparatuur.

Neljandale korrusele saavad oma tööruumid geenivaramu teadlased ning viiendale korrusele tuleb TÜ bioinformaatika õppetool. Maja keldrikorrusele ehitatakse aga spetsiaalne geenipanga hoidla. Keskuses hakkab tööle umbes sada inimest.

Uue maja tehnilise taseme iseloomustamiseks tõi Villems näite infotehnoloogiast. Arvutite mälumahud, mis on tänapäeval vajalikud sellist tüüpi andmestiku haldamiseks ja analüüsimiseks, ei ole enam mitte terabaitides, vaid petabaitides (üks petabait on 1000 terabaiti – toim).

«Geenivaramust tuleb kogu aeg igasugu avastusi ja me peame olema võimelised neid kiiresti rakendama. Tehnoloogilisest võimekusest sõltub, kas me suudame ära kasutada seda teadmist, mis juba praegu ning lähema 30 aasta jooksul täie hooga tuleb,» selgitas Villems.

Sünergia suureneb

Uue maja üle väljendas rõõmu ka geenivaramu juht Andres Metspalu. Praegu tuleb näiteks geenipanga lämmastikumahuteid täita töötajatel voolikuga käsitsi, tulevikus on selleks automaatne süsteem. Samuti hakkab geeniproove väljastama robot.

Lisaks töötingimuste paranemisele on Metspalu sõnul tähtis ka see, et kolme asutuse kokku kolimisel paraneb koostöö. «Siis oleme kõik koos ja moodustame ülikooli teaduskonnaga ühise kriitilise massi. Sünergia tõuseb,» lausus ta.

Praegu asub geenivaramu Tiigi tänaval eraldi ja kuigi kõndida pole palju, piirab see suhtlemist. «Ikka pead panema mantli selga ja jalutama veerand tundi, et teise inimesega rääkida, aga seal toimub kõik ühes majas,» ütles Metspalu.

Uue keskuse valmides tekib kolmest majast koosnev hoonetekompleks, kus on kõik omavahel koridoridega ühendatud. «Kui tahad, siis astud Riia tänavalt sisse ja põrutad otse Vanemuise õppehoone õuele välja,» tõi Villems näite.   

Keskuse rajamiseks määras valitsus kaks aastat tagasi 121,6 miljonit krooni Euroopa Liidu toetust, millest umbes 60 miljonit kulub puhtalt ehituse peale. Suvel alanud tööd on praeguseks jõudnud nii kaugele, et valmis on keldrikorrus ja suurem osa esimesest korrusest. Maja karp peaks valmima hiljemalt uue aasta alguseks. Keskuse avamine on plaanitud järgmise aasta novembrisse.

Tagasi üles