Veel kord rohealadest ja parkidesse ehitamisest

Illustratsioon: Graafik: PM

Tartu kesklinna pargid rohetavad suuremalt jaolt viimases sõjas hävinud majade vundamentidel, kuid linnavõimude kava ehitada osalegi neist aladest taas hooned põrkub ägedale ja emotsionaalsele vastuseisule.

Tartu kesklinna üldplaneering, mille juhtmõte on luua linnasüdamesse rohkem linna ja hoida laiali valguma kippuvat Tartut kompaktsena, on homme viimast päeva avalikul väljapanekul ning linnavalitsus julgustab kõiki sõna sekka ütlema. Kuid ka selle julgustuseta on ametlikus ettepanekutes, lehelugudes ja internetiaruteludes väljendatud palju muret selle pärast, et heade plaanide varjus sünnib korvamatu kahju.

«Minu esimene reaktsioon, vaadates planeeritavat Tartu kesklinna hoonestamist, oli ehmatus,» kirjutas linnavalitsusele Kadri Laius. «Järgmisena tekkis tunne: häbi, Tartu, et sa oma lühinägelikkuses kaotad selle, mis sind hetkel nii omale kui võõrale atraktiivseks ja omanäoliseks teeb.»

«Leian, et Tartu linna parkide täisehitamine ei ole hea mõte,» sekundeeris Gerly Kukk.

Kuhu ehitada?

Tartu linna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et mure parkide tuleviku pärast on aruteludes ja ettepanekutes valdav.

Tartu abilinnapea Jarno Laur (SDE) tõi esile, et kesklinna piirkonnas on parkide osa suhteliselt suur – 191 hektarist 38,8 hektarit. Kui kesklinna planeeringu järgi ehitama hakatakse, kahaneb pargialade osa 1,6 protsenti. Hoonestatakse aga pargialad, mis on linna absoluutses keskmes ja seetõttu suurema kaaluga.

Nii on linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi uue hoone jaoks märgitud pool linna kesksest pargist Vabaduse puiestee ja Küüni tänava vahel, mis on üks peamisi jalutustänavaid.

Ka kaubamaja ja Vanemuise teatri vahel olev pargiala on plaanis hoonestada, kuid ei ole veel teada, mis maja ja milliseks otstarbeks sinna ehitatakse.

Veel üks suurem hoonestamisele määratud pargiala on Atlantise ööklubi ümber. Kunagisele Emajõe saarele ehk holmile on plaanitud linnaservade büroodes töötavaid ametiasutusi koondav riigimaja ja konverentsikeskus, sest Tartus ei ole ikka veel suurt konverentsisaali.

Jarno Laur märkis, et nende ehitamine ei ole ilmselt lähemate aastate küsimus, kuid planeeringu ülesanne ongi kaaluda võimalusi.

Kuidas ehitada?

Üldplaneeringule vaidlevad vastu ka need, kes on küll nõus nende alade hoonestamisega, aga mitte praegu välja pakutud plaaniga. «Ma ei ole rahul sellega, et ei ole arvestatud vanade kvartalite ja tänavate struktuuriga südalinnas ehk Holmi ja Kauba tänavaga,» ütles ajaloolane Andres-Teet Merisalu.

«Meeldib see, et Tartu kesklinna tahetakse tihendada. Tõsi, kõik ei toimu metsa ehk pargi arvelt,» ütles kunstiajaloolane Enriko Talvistu. «Ei meeldi, et jõe äärde ehitatakse maju, jõe äärde peaks jääma haljasriba vähemalt alleena. Teine asi, me siiani ei tea, kuidas me saame linnasüdamest Vabaduse puiesteelt ära liikluse, mis lahutab vanalinna jõest. Meeldib ka see, et enam ei räägita pikalt, et hakkame taastama Kivisilda või kaubahoovi.»

Kesklinna võiks planeeringu järgi lisanduda umbes 150 000 ruutmeetrit büroopinda, 120 000 ruutmeetrit elamispinda, kümneid tuhandeid ruutmeetreid kaubanduspinda, uusi hotelle. Uueshoonestus on lisaks parkidele plaanitud endistele tööstusaladele, ka vanalinna piirkonna tühjadele kruntidele ja linnasüdame lähedale jäävatele agulialadele. Samas on teada, et Tartu elanike arv pigem ei kasva ja püsib 97 000 piirimail.

«Tartlaste arv on enam-vähem paigal ja et see paigal püsiks, selleks tuleb meil väga kiiresti joosta,» ütles Laur. «Konkureerime ennekõike eeslinnadega, mis tõmbavad linna inimestest tühjemaks, konkureerime looduskaitsealuste taimedega, mis hõlvavad kavandatud elamualasid väljaspool kesklinna, konkureerime ka Tallinnaga, kuhu inimesed lähevad tööle, sest Tartus on eneseteostuseks vähe võimalusi.»

Tartu kesklinna üldplaneeringu avalik väljapanek lõpeb homme, jaanuaris järgnevad avalikud koosolekud, kus linnavalitsus vastab laekunud ettepanekutele. Seejärel läheb planeering linnavolikokku kinnitamisele.