ERMi uue maja ehituse algus libiseb üha kaugemale

Selles paigas Raadil pidi Eesti Rahva Muuseumi uus maja algse ajakava kohaselt mullu valmima. Nüüd on küsimus, kas ehitus tuleval aastal algab või lükkub veelgi kaugemale. Foto: Margus Ansu

Enne läheks issanda päike looja, kui kõik Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehituse kohta nimetatud, aga vett vedama läinud tähtajad üles jõuaks lugeda. Kas on juba põhjust muretseda?

Kui ERMi uue, Raadile kavandatava hiigelhoone arhitektuurivõistluse võidutöö välja kuulutati, teatas toonane kultuuriminister Raivo Palmaru, et muuseumi sajanda sünnipäeva aastal on hoone valmis. See tähendanuks mullu.

Eelmisel aastal tänavust riigieelarvet riigikogule üle andes ütles peaminister Andrus Ansip, et ERMi ehitus algab tänavu.

Mullu detsembris ütles ERMi direktor Krista Aru, et kui tänavu novembris saab ehitusega alata, on reaalne hoone valmis saada 2014. aastal.

Tänavu juulis ütles Aru, et loodab ERMi ehitushanke välja kuulutada augustis, nüüd on see nihkunud tulevasse kevadesse.

Juulis ütles Aru, et loodab ERMi eurorahastamise põhitaotlust hindava Jaspersi ekspertkomisjoni hinnangut augustis, siis tuli uus tähtaeg, et oktoobris. Aga oktoobris vastas ta ekspertide viimastele küsimustele ja uueks tähtajaks sai november.

Need on vaid mõned üksikud välja nopitud kunagi lausutud tähtajad. Venib, nihkub, lükkub – kui paljude uudiste pealkirjades on need sõnad ERMi ehitusest rääkides läbi käinud.

Eile ütles kultuuriminister Laine Jänes, et praegu kehtib ajakava, et ERMi uus maja valmib 2014. aasta teises kvartalis. See peaks ministri sõnul vett pidama, kui tuleva aasta märtsis tuleb Euroopa Komisjoni positiivne rahastamisotsus ja saab välja kuulutada ehituse riigihanke.

Aeglased euroveskid

Hinnanguliselt miljard krooni maksva muuseumihoone ehituse ettevalmistust on saatnud paljud karid alates kahtlusest, kas võidukavand on sellisena kõige õigem.

Mitu asjatundjat, sealhulgas direktor Krista Aru, on avalikult välja öelnud, et algne kavand kindlasti mitte. See ei arvestanud muuseumi vajadusi ega kliimaolusid. Seda on põhjalikult ümber tehtud, aga arhitektuuriidee, mis konkursil võidutses, on säilinud.

Miljard krooni ERMi ehituseks tuleb mitmest allikast, võtmetähtsusega on Euroopa Regionaalarengu Fondist taotletav 500 miljonit krooni. Siseriiklik otsus selle raha küsimise kohta on tehtud ja kirjas valitsuses kinnitatud üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kavas.

Euroraha eraldatakse ehituseks osade kaupa aastani 2013 ja peab olema kasutatud hiljemalt 2015. aastaks, on öelnud Eesti Rahva Muuseumi Ehitamise Sihtasutuse juhatuse liige Peeter Mauer.

Just selle raha saamiseks Euroopa Komisjonile esitatavat taotlusdokumentatsiooni töötavad Jaspersi eksperdid läbi. Töö käigus on nad toetuse saajale ehk ERMile esitanud sadakond küsimust, millele Eesti pool on pidanud mitmes voorus vastama. Viimati oktoobri keskel.

Muu hulgas on küsitud, kas nii kallis ja suur muuseum on otstarbekas ja miks ei ehitata seda riigi pealinna, vaid Tartusse. Või miks on hoonel kaks peaust.

Mõned küsimused on põhimõttelisemat laadi, mõned detailsemad.

Jänes ja Aru ütlesid, et praeguseks peaksid olema kõik selgitused jagatud ja jääb vaid Jaspersi ekspertide hinnangut oodata.

Väärad on väited, nagu oleks Eesti taotluse menetlemine takerdunud Euroopa Komisjoni bürokraatiasse. Tegelikult ei ole Euroopa Komisjon Eestilt taotlust veel saanudki.

Jaspers on Euroopa Investeerimispanga ekspertgrupp, mis on Euroopa Komisjoniga seotud vaid niivõrd, et selle tööd rahastab Euroopa Komisjon.

Grupi ekpertide kasutamine on abiraha taotleva riigi vaba valik, ERMi puhul on see Jänese sõnutsi õigustatud, kuna projekt on mahukas. Teisalt on kommenteeritud, et ERM läheb ka kõrvale regionaalarengu fondi rahastuse põhisuundadest ja Eesti pool peab põhjendused hoolikalt läbi töötama. Et Jaspersi komisjonil kulub paberites näpuga järje ajamisele algul planeeritust rohkem aega, pole tavatu ega tarvitse ka näidata ERMi ehituskava kohta midagi halba.

Aega kulub veel

Kui neil päevil peakski Jaspersi hinnang laekuma, kulub Eesti poolel toiminguteks vähemalt kaks nädalat, et taotlus «süsteemi» üles laadida. Sellesse, mille kaudu käib edaspidi ametlik suhtlus. Euroopa Komisjonil on reglemendi järgi taotluse menetlemiseks aega kolm kuud, aga lisaküsimuste esitamisel ajaarvestus peatub – nagu malekella puhul, kui on vastasmängija käigu kord.

Asjaga kursis ametniku sõnul ei ole seni kolme kuuga küll ühtki taotlust otsuseni viidud. Teisalt ei ole ka ühegi taotluse tagasi lükkamise kogemust.

Minister Jänes ütles eile, et tõepoolest oleks positiivne programm olnud, et 2010. aasta oktoobris oleks tulnud Euroopa Komisjoni otsus, kuid praegu ta ei näe põhjust arutada plaani B puhuks, kui euroraha ei tule.

«Vaatan silma ja ütlen ausalt, minul ei ole seda hirmu,» ütles Jänes.

Tõsi, ta möönis ka, et karisid on veel. Kogemused näitavad, et riigihange võib kaasa tuua kauakestvaid vaidlusi, ja kui ka ehitajaga ongi leping sõlmitud, võib see ühel heal päeval lihtsalt minema kõndida.

«Me peame arvestama vaidlemise ja vaidlustamisega, aga me ei ehita kaheks aastaks,» sõnas Jänes. «Mina ei taha musta stsenaariumi üldse arutada. Minul ei ole seda teadmist, et Euroopa vastus võiks olla «ei». Riigi eelarvestrateegias on ERM kindlamast kindlamini sees.»
Tuleva aasta riigieelarvesse on ERMi ehituseks kavandatud 226 miljonit krooni, sellest 162 miljonit krooni on välisabi.

Jänes tunnustas direktor Krista Arut meeletu töö ja põhjalikkuse eest muuseumiehituse ettevalmistusel. Aru ametiaeg on just ümber saamas ja läheneb otsustamise tund, kas kandideerida uueks ametiajaks. Otsustamisel oleks suureks abiks teadmine, kas muuseumiehitus tuleb või viibib.