Eilseks oli avalikul väljapanekul oleva kesklinna üldplaneeringu kohta ettepanekuid tulnud 44 inimeselt ja organisatsioonilt. Allpool valik nendest.
Loe, mida arvavad tartlased kesklinna üldplaneeringust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reigo Rõõm: Riia, Võru, Tähe ja Akadeemia tänava ümbrusest kaotada elamud, piirkond võiks olla ainult büroodele, äridele ja hotellidele.
Tähe ja Võru tänava vahelisele maa-alale võiks kavandada Tartu kõrgeima hoone, üle 30-korruselise.
Gleb Stsenov: Vanemuise, kaubamaja ja Atlantise park peavad jääma nii, nagu nad on.
Mari-Liis Posti: Leian, et need kaks pargiala Tartu kaubamaja vahetus läheduses võiksid jääda parkideks. Linnaruumi oleks vaja selliseid rohealasid.
T.T: Tahan küsida, mis jant on uushoonete kõrguspiirangutega Tartu linnas, et igale poole on ette nähtud maksimaalselt kuus korrust. Tartu vajaks rohkem kõrghoonestust, mis võimaldaks pakkuda ka suurettevõtetele kompaktset pinnalahendust. Ka visuaalse poole pealt vajaks linn seda. Praegune Tartu kesklinn (jättes välja kena vanalinnaosa) meenutab pigem vanuri suud, kus turritab kaks hammast.
Kuno Kasak: Üldplaneeringust torkab kohe häirivalt silma see, et taas kord keskendutakse ainult madalate, maksimaalselt 4–5-korruseliste hoonete ehitamisele. Miks ollakse Tartus endiselt arvamusel, et kõrghooned on halvad, kuid tuhandetel ruutmeetritel laiuvad madalad hoone on erakordselt hea lahendus?
Epp Moks: Ei poolda hoonete ehitamist olemasolevatele haljasaladele. Kõrghaljastusega rohealasid võiks olla rohkem; pigem võiks mõelda nende paremale kasutamisele – välilavad, pinkide parem paigutus, rohkem sportimisvõimalusi jne.
Mart Sonn: Tartu oli, on ja jääb Euroopa mõistes väikelinnaks. Sellest lähtuvalt on city`tamine kohatu. Kesklinna tihendamise eesmärgil haljastuse kaotamine on vale. Säilitada Holmi park, Vanemuise ja kaubamaja vaheline haljasala, Küüni-Poe-Vabaduse-Uueturu haljasala.
Riigimaja võiks asuda Narva-Fortuuna-Põik-Raatuse kvartalis.
Vabaduse-Uueturu-Ülikooli-Jakobi-Laia tänava vaheline ala autovabaks.
Küütri tänava pikendus hotelli London teenindamiseks läbi raamatukogu hoone esimese korruse Vabaduse puiesteeni.
Andres-Teet Merisalu: Linnaplaanid näitavad ilmekalt südalinna loomuliku struktuuri sajanditepikkust arenemist ning järsku katkemist peale Teist maailmasõda. Selle katkemise negatiivsed järelmid on veel tänapäeva linnastruktuuris tunda. Üks praeguse planeeringu peamistest eesmärkidest peakski olema hävinud südalinna loomuliku struktuuri taastamine ja uuesti mõtestamine.
Erlend Aav, Kädi Kikkas: Kohaliku elanikuna teeb tõsist muret parkimise keelamine Ülikooli tänavas ning ka muu võimaluse puudumine elukoha juures.
Helve Liiv: Olen täiesti nõus, et kesklinna hakatakse maju ehitama ja et seoses sellega koondatakse enamikule elanikele vajalikud asutused ka kesklinna. Tartus on nn rohelisi kopse küll ja küll! Aga maaliinibussijaam ja avaturg peavad jääma ikka südalinna!
Martin Murusalu: Võiks ka tähelepanu juhtida autode kesklinnast eemale juhtimisele parkimismajade ja maa-aluste parklate rajamise teel. Ideaalis võiks näiteks Vabaduse puiestee olla Uueturu ristmikust Gildi tänavani jalakäijate ala või siis väga väikese liiklusega ala, kus jalakäijatel on eesõigus, see lahendus ühendaks jõeäärse ala paremini kesklinnaga.
Mart Moppel: Ülejõe kvartalid on liiga suured. Näiteks Holmi ja Kauba tänava kaotamine on üpris läbi mõtlemata plaan. Ka Fortuuna tänava äärsed kvartalid on linna poolt väiksemate tänavatega liigendamata. Kvartalisiseste läbikäikude rajamist ei saa jätta arendajate hooleks, sest siis luuakse ainult tõkkepuudega parklatänavad ning linna avaliku ja suletud ruumi suhe muutub elanikele ebameeldivamas suunas. Holmi silla planeerimata jätmine on muidugi ülejõevaenulik tegu!
Keit Mõisavald: Vahetu jõeäärne haljasriba peab säilima, sest just see elavdab kesklinna (vrd halb ligipääs mujal või täisehitatud jõeäär alates Taskust). Teiseks on vaid poole pargi säilitamine kaubamaja kõrval jabur, vaevalt lapsevanemad soovivad oma võsukesi suurhoonete vahele mänguaeda viia, pigem eelistaksid nad parki, kuid nii väiksel maa-alal ei saa enam pargist rääkida. Võiks säilitada väikese roheala kaubamaja ja Vanemuise vahel, mis tagab vägagi märkimisväärse vaate teatrile mäe otsas. Sellest pargist saaks väga atraktiivse puhkekoha kesklinnas šoppajale või teatrikülastajale. Tartu nišš ongi tema hubasus, kaunidus ja rohelus. Kui me ehitame kesklinna liialt täis, kaob see võlu ja meil on lihtsalt Tallinn nr 2.
Jaan Vaiksaar: Kui juba tihendamiseks läks siis ettepanek: kaaluda Raekoja platsile Kaarsilla-poolsesse otsa hoonestust. Selliselt moodustuks suletud Raekoja plats (pole avatud tõmbetuultele), avaks uued dimensioonid Rüütli tänava suunas.
Margus Räst: Barclay pargi pikendamine kuni Vabaduse puiesteeni. Välja ehitada Vabaduse väljak, mis oleks jõe suunas avatud. Sealjuures ajaloolist arhitektuuri arvestades, sest tegu on ikkagi väärika alaga ja sinna kribu-krabu ei ehita.
Kadri Kangur: On kõiksugu väljakuid ja haljasalasid, aga kus on lubatud koertejalutusväljakud?!
Kersti Mitt: Kaubamaja ja Vanemuise vahelise pargi võiks osaliselt säilitada nii, et tänava pool on kõrge maja, mis summutab müra, ja maja taga on paar pinki ja lillepeenrad, puud ja põõsad, et oleks roheline nurgake, kus jalga puhata enne mäge.
Taavi Novek: Ülikoolilinna parkidele hoonestuse peale ehitamine on vastuolus Tartu avara roheluse loomusega, kus pargid haakuvad üldise Toomemäe tervikuga.
Toomas Issak: Vanalinna elanikuna puudutab mind enim soov keelata parkimine Gildi tänaval, sh minu kodumaja ees. Meie maja on ehitatud 1777. aastal ja kahjuks ei osanud 18. sajandi ehitusmeistrid ette näha 21. sajandi vajadusi, mistõttu jäid omal ajal rajamata parkimisvõimalused maja alla ja/või hoovi. Pargi-ja-kõnni-süsteem võiks sobida vanalinna külastajatele, näiteks kohvikusse või restorani tulijale. Aga vanalinna elanikele, kes pargivad siin pikalt ja pidevalt, ei pruugi see kõrge hinna tõttu sobida.
Erik Perlin: Tartu elanike huvi ei ole suurlinnastumine ning betoon. Antud juhul on küsimuseks ka see, kas te soovite enda ning meie lastelastele meeldivat jalutuskäiku läbi rohelise linna, kus Tartu vaimu kohalolu on ka näha – või eelistate tarbimiskeskset heitgaasiderikast suurhoonestikku. Minu ettepanek oleks rohealad säilitada: jätta planeeringust välja suurhooned, mis on kavandatud Tartu kaubamaja külgedele, Atlantise kõrvale, Fortuuna 1 vastu ning Toomemäele.
T.T: Olen seisukohal, et Tartu kesklinnas võiks julgemalt lubada rajada kõrgemat hoonestust. Näiteks Ülejõe parki ja Atlantise territooriumile peaks kindlasti midagi ehitama, kuid kindlasti mitte seda täis ehitama ühtlase kuuekorruselise hoonefrondiga. See meenutaks kõrget labürinti, millel pole ei nägu ega tegu. Selline lahendus oleks just nagu Euroopa väikelinna tüüpiline keskus, mis ei erineks neist kuidagi. Selle asemel võiks rajada sinna näiteks New Yorgis terroristide poolt hävitatud WTC kahe kõrgema torni kaks korda vähendatud koopia. Lisaks peaks rajama sinna kvartalisse suurema parkimismaja, näiteks Narva maantee äärde Raatuse tänavast kuni Fortuuna tänavani, võibolla isegi jõeni. Seal jätkuks parkimiskohti lisaks tornide kasutajatele ka linna külalistele. Atlantise hoone tuleks lammutada, see võiks kolida ühe torni tippu. Ühte torni võiks kasutada elamispinnana ja teist äripinnana. Ülejäänud pargi põhjaosa kuni TÜni võiks jääda kasutusele pargina, mille keskel on kuni kahekorruseline klaasgaleriiga kaubatänav kohvikute ja firmapoodidega
Jaan Kaplinski: Olen rahul. Linn saab rohkem linnaks. Lagedad haljasalad linna südames on mõttetud. Oleks oluline hoida Emajõe ääres tihedamat haljastust ja rohelist koridori Tähtverest Toomele ja Toomelt Emajõe äärde. Lindudele-loomadele liikumiseks.
Kadri Laius: Minu esimene reaktsioon vaadates planeeritavat Tartu kesklinna hoonestamist oli ehmatus. Järgmisena tekkis tunne: häbi, Tartu, et Sa oma lühinägelikkuses kaotad selle, mis Sind hetkel nii omale kui võõrale atraktiivseks ja omanäoliseks teeb!
Kaotades Tartu armsuse ja võlu, mida suuresti kätkeb endas just mõõdukas hoonestus meeldivas vahekorras loodusega (ja seda just kesklinnas – kui eriline on see!), ei ole Tartu enam sulnis Emajõe Ateena, talle ainuomase romantilise hõnguga linn, kuhu hing ka peale ülikooliõpinguid ikka hooti tagasi nostalgitsema ihkab, vaid tavapärane väiksemat sorti linn (olgem ausad, kesklinn ei ole Tartul just liialt suur ja tänapäeval ei toimu võrdlus juba ammu enam vaid Eesti kontekstis). Kas üritab siis Tartu pürgida justkui suurlinnaks ... või Tallinnaks? Minu isiklik arvamus on, et praegune kesklinna planeeritav hoonestuse maht pigem kahandab kui lisab Tartule väärtust.
Tõnu Kuslapuu: Pooldan igati sõjas hävinud alade taashoonestamist.
Priit Lepik: Tartlasena olen palju mõelnud, miks ei ole Tartu au ja uhkust Kivisilda suudetud taastada!
Mihkel Fegeli: Olen selle poolt, et Tartus olevad pargid ei läheks hävitamisele.
Merike Küünal: Pooldan Atlantise ümbruse täisehitamist, kuid olen väga vastu Kaubahalli-esise pargi hävitamisele. Ma saan aru küll, et mujal võib maa kallim olla kui linnapargis, kuid kulla otsustajad, palun mõelge ka tulevastele tartlastele, te ju surute nad nende jubedate kvartalisuuruste betoonklotsidega musta masendusse, see pole enam linn, kus keegi elada tahaks.
Tiit Alupere: Arvan, et kesklinnas võiks hooneid tõesti rohkem olla.
Gerly Kukk: Leian, et Tartu linna parkide täisehitamine ei ole hea mõte. Selle väite esitamisel võtan arvesse inimeste elukvaliteedi muutusi; neil, kes elavad ja töötavad kesklinnas. Võimalik, et mõnele on hommikul läbi väikese pargi 10 minutit iga päev tööle jalutamine ainuke «looduses» viibimise kogemus terve nädala jooksul.