Turismifirma tahab käivitada karu-TV

Tartumaal jäi mesikäppade pere kaamera vaatevälja septembri keskel Puhja vallas Nasja külas, kus mõmmikud olid igaöised külalised metssigade söötmise platsil. Foto: Erkki Liiv

Kotkaste, metssigade, hüljeste ja muude loomade kõrval võivad veebikaamera staarideks saada karud, sest loodusreise korraldav firma tahab kevadel tuua talveunest ärganud mõmmikute askeldused veebikaamera ette.

«Kui karud juba sigade söögiplatsi hõivasid, pakume neile ka oma platsi ja kaamerat,» viitas loodusreise korraldava firma NaTourEsti üks omanikke ja reisijuhte Rein Kuresoo muheledes tänavuse septembri juhtumile, kus Tartumaal Puhja lähedal jäid metssigade söögiplatsil kaamera ette karud.

Tuttav söögipaik

Ettevõtte plaaniks on seada veebikaamera üles Ida-Virumaale Alutaguse metsa, kus on karude arvukus Eesti suurim ning kus loodusreiside korraldajad on viimased paar aastat harjutanud karusid ühes ja samas söögikohas käima.

«Need paar aastat ongi olnud harjutamise aeg, et karusid üldse söögiplatsile meelitada,» rääkis Kuresoo. Ta lisas, et praeguseks on söögipaik karudele juba tuttav ning kevadel on suur tõenäosus mõmmikuid seal igal õhtul, öösel või varahommikul kohata.

Karu-TV käivitamisel on Kuresoo sõnul abiks ka loomakaameraid koondava looduskalender.ee eestvedaja Gennadi Skromnov. Veebikaamera metsa viimisel tekkivaid tehnilisi probleeme aitab aga lahendada Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut.

Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator Vahur Valdna sõnas, et ülikooli teadlaste ülesandeks on leida eelkõige lahendus, kust kaamera metsas töötamiseks energiat saaks.

«Naljaga pooleks käis arutelust läbi ka karu biogaasi kasutamise võimalus, aga sellest reaalsem on siiski päikesepaneeli panek metsa,» rääkis Valdna, et tõenäoliselt hakkab veebikaamera energiat ammutama päikesest.  

Kaamera metsa ülespanek ning sellele energialahenduse loomine läheb Valdna sõnul maksma 200 000 kuni 250 000 krooni.

Kuigi ideena on karukaamera Valdna ja Kuresoo kinnitusel küps ja teostatav, sõltub selle elluviimine siiski rahast. Toetust on plaanis Valdna sõnul taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Karuriik Eesti

«Tahaks loota, et raha taha idee ei jää,» ütles loodusreise korraldav Kuresoo, kelle meelest võiks Eestist kujuneda karuriik. «Eestis on karude kontsentratsioon isegi suurem kui Soomes, mis on üks tuntuimaid karuvaatluse riike. Ma ei näe takistust, miks Eesti ei võiks olla samasugune karuriik,» lisas ta.

Rein Kuresoo sõnul ongi karukaamera eesmärk eestlastele elevuse ja jälgimispõnevuse pakkumise kõrval ka välismaalaste tähelepanu köitmine.

«Karukaamera oleks väga hea reklaam Eesti loodusele ja loomadele ning meelitaks loodushuvilisi turiste siia reisima,» märkis Kuresoo.