Lõunakeskuses toimus täna suur jalgpalli ühiskõksimine, millest võisid osa võtta kõik soovijaid. Vahva üritus tõi kokku paarsada vutisõpra ning tundus, et rahule jäid nii korraldajad kui ka osavõtjad.
Galerii ja video: suur ühiskõksimine Lõunakeskuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritus algas trikijalgpallur Eno Lintsi etteastega, kes näitas muu hulgas, kuidas kõksida põleva palliga. Pärast kõksimist rääkis Lints, et ta harjutab iga päev kolm-neli tundi.
«Paraku Eesti koondisele minust suurt abi poleks, sest suures mängus neist trikkidest kuigi palju kasu pole,» tõdes ta. Lints lisas, et kui pärisjalgpallurid kõksivad üldjuhul jalapealsega, siis trikitajad üksnes varbaotstega.
Seejärel selgitati välja Tartu jalgpalliklubide osavaim kõksija, kelleks osutus JK Tammeka U14 meeskonna liige Dominic Laaneots. «Ikka palju,» vastas Laaneots küsimusele, kui palju ta kõksimist harjutab. Noormehe eeskujuks on muide Eesti koondise kapten Ragnar Klavan.
Pärast võistlust läkski lahti ühiskõksimine, mille patroonideks olid Tartust pärit Eesti koondislane Taijo Teniste ning hiljuti FC Floraga Eesti meistriks kroonitud endine Tammeka väravavaht Mait Toom. Mõlemad tunnistasid, et tõenäoliselt poleks nad suutnud noortele osavjalgadele võistukõksimises vastu saada. «Mängus pole see ka nii oluline,» püüdis end välja vabandada Teniste, kes vigastuse tõttu ise igaks juhuks pallile täna pihta ei andnudki.
Kui oluline element see kõksimine siis ikkagi on? JK Tammeka noortetreener Ken Viidebaum tõdes, et kuigi mängus sellest tõepoolest otseselt kasu pole – seetõttu seda trennides ka spetsiaalselt ei harjutata –, siis pallitunnetuse ja tehnika seisukohalt on harjutus äärmiselt vajalik. Sestap utsitavad treenerid noori sellega iseseisvalt tegelema, kuid võrreldes aastatetaguse ajaga näeb Viidebaum selget tagasiminekut.
«Eks see ajastu värk ole, noored tuuakse autoga trenni ja viiakse trenni järel kohe minema, keegi iseseisvalt midagi eriti juurde ei tee. Nii et selles suhtes on see poiste endi tegemata töö,» tõdes Viidebaum, kes oli ise noorena olnud kange kõksija. Nii polnudki tal omal ajal olnud vähimatki probleemi palli paar tuhat korda järjepanu jalalt jalale toksida.
Lõunakeskuses toimunud üritusel said kõik soovijad toetada ka rajatavat Sepa jalgpallikeskust. Altküttega kunstmuruväljakuga keskus läheb maksma 450 000 eurot, ühisrahastuskampaaniga loodetakse koguda sellest 150 000 eurot. 15. novembri õhtu seisuga on sellest summast koos pea 43 protsenti.