Sandra Liiv: olen vahel nutnud ja mõelnud, miks on maailm ebaõiglane
Intervjuu TÜK lastefondi tegevjuhiga

TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv oma isikliku karuga. Lastefondi maskott on samuti karu, kes kannab nime Mõmmik.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui Sandra Liiv liidab kokku oma lastefondis olemise vabatahtlikuaja ja viimase poolteist aastat, mil ta on olnud Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht, siis saab seda aega natuke üle kuue aasta.

Sandra Liiv, missugune võiks olla teie lastefondi viimase aja kõige eredam elamus, ükskõik kas rõõmu või kurbuse poolest?

Mul on paratamatult selline – magushapu emotsioon tihtipeale. Kui ma nende lugudega süvitsi tutvun, siis kõigepealt on see kurb tunne. Kurb, et meil on üldse niisuguseid lapsi ja peresid, kel on antud sedavõrd raske koorem kanda. Kui olen käinud mõne haige lapse juures kas tema kodus või hoiukodus ning siis tagasi oma koju sõidan, olen autos üksi olles mõnikord isegi nutnud ja mõelnud, miks peab maailm olema nii ebaõiglane. See tunne tuleb esimesena meelde. Siis püüan oma tuju tõsta sellega, et ma saan natukegi aidata.

Aga lastefond ei ole nagu mõni tavaline ettevõte, et kui meil läheb hästi ja kui on palju annetajaid, et siis ongi kõik hästi. Meil on alati see teine pool, meil on alati lapsi, kes neid annetusi väga vajavad.

Kui palju abivajajate taotlusi lastefond aastas tavaliselt saab?

Viimase kahe aasta jooksul on taotluste arv kahekordistunud ning viimase 5 aasta jooksul kümnekordistunud. Näiteks 2010. aastal oli 12 taotlust, aga tänavu on neid olnud juba 100.

Kas abivajajaid, keda riik või sotsiaalsüsteem piisavalt aidata ei suuda, tuleb siis igal aastal juurde?

Lihtsalt rohkem inimesi jõuab meieni, mitte et eriliste haigustega lapsi aina rohkem sünniks. Aga inimesed ei ole enam oma murega üksi. Nende perede lood jõuavad meieni kergemini ja kiiremini, nad leiavad meid paremini üles.

Ka see on ju rõõmus, aga teisalt jälle natuke kurb teadmine.

Kurb jah, et väikses Eestis on ikkagi nii palju lapsi, kes jääksid muidu märkamata või kukuksid niiöelda süsteemi auku, kui ei oleks sellist organisatsiooni nagu lastefond. Aga lastefond on hakanud oma sõnumit ka rohkem vahendama.

Kuidas te seda teete? Tartust paistab, et olete niigi kogu aeg kõikjal.

Näiteks viimase kahe aasta jooksul oleme ise haruldaste haiguste päeval helistanud kõigile Eesti omavalitsuste sotsiaaltöötajaile ja küsinud, et kas seal on selliseid lapsi, kes abi vajaksid. Ja et mis muresid neil veel on.

Inimesed, kel on niigi raske, ei peaks tundma end üksi. Samas olen kogenud, et haigete laste pered on ühed positiivsemad ja inspireerivamad pered üldse, keda ma elus kohanud olen.

Kui palju on aastas aga neid taotlusi, mida te heaks ei kiida?

Mitte palju. Umbes kolm või neli.

Mis neis valesti on?

Need ei ole põhjendatud. Me ju kontrollime alati küsija tausta. Et kas abi vajatakse päriselt, ja kas ka arst kinnitab seda. Ja et kas just seda teraapiat on vaja ning kas küsitu on ikka kõige otstarbekam lahendus.

On ette tulnud juhuseid, kus väidetakse, et laps on haige, aga tegelikult ei ole. On juhuseid, kus tahetakse kutsuda konkreetset terapeuti, aga selgub, et see terapeut ei ole kvalifitseeritud.

Meile on oluline, et annetajate raha, mille me investeerime laste tervisesse läheks maksimaalselt õigesse kohta.

Ükskord küsiti liiga suurt summat – kolme lapse raviks oleks läinud vaja miljon eurot aastas. Seda me ei oleks suutnud kuidagi tagada ja me ei tahtnud anda perele valelootust.

Mismoodi lastefondi 15. sünnipäev võiks tavalist inimest puudutada?

Avalikult tähistame me seda laupäeval 14. novembril kell kaheksa õhtul heategevuskontserdiga Tartu Jazzklubis. Iga külastaja 10-eurosest piletihinnast läheb 7 eurot haigete laste toetuseks.

Heateo teevad laupäeval ka kõik need inimesed, kes külastavad Tartu kesklinna söögikohti nagu näiteks Coffe In, Polpo ja Ränduri Pubi või siis hotelli London ja Pallas. Poolteist protsenti kõikide nende ettevõtete käibest läheb siis lastefondile. Ka Tallinnas on selliseid ettevõtteid.

Südameapteek ja Werner on mõlemad leidnud aga toote, mille müügitulust on nad nõus lastefondile annetama koguni 15 protsenti. Apteegist tasub osta köh-köh siirupit ja Wernerist trühvlikomme. Koduextra müüb laupäeval samamoodi üht oma teeküünalde komplekti.

Mida inimene veel teha võiks?

Näiteks vormistada 5-eurose püsiannetuskorralduse mõnele meie pangakontole. See oleks nagu kaks tassi kohvi, mille inimene jätaks igas kuus joomata, aga mis võib tagada mõnele haige lapsega perele vajaliku turvatunde.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefond

  • Viieteistkümne aastaga on kogutud annetusi kokku 2,8 miljoni euro eest ning aidatud 1010 last kogu Eestist.
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanematest ja suurematest lastehaiglate juures tegutsevatest heategevusfondidest Eestis.
  • Tegeldakse vajaliku aparatuuri soetamisega TÜK lastekliinikusse ja kliinikumi teiste allüksuste lasteosakondadesse.
  • Lisaks toetatakse eriliste haigusjuhtumite ravi üle Eesti, välislektorite visiite Eestisse ning õdede ja arstide väliskoolitust.
Tagasi üles