Läti nädalal on Läti õllega kitsas käes

Poodide õlleletid on pudelitest pungil, kuid lätlaste toodangut sealt naljalt ei leia. Foto: Liis Treimann

Tartu Läti seltsi eestvedamisel peetakse Taaralinnas eilsest kuni 16. novembrini Läti nädalat. Kes tahaks seda pudeli (või paari) Läti õllega tähistada, peab pettuma: lõunanaabrite pruulitud kesvamärjukest meie poelettidelt naljalt ei leia.

Kui Läti piimatooted või maiustused on meie poodides tavaline kaup, siis naabrimeeste õllesortidega tutvumiseks tuleb ette võtta teekond lõunapiiri taha. Kui üldse, leiab meie kaubandusvõrku tee Läti n-ö uue laine tegija Valmiermuiža toodang, kuid Rüütli tänaval Gambrinuse õllepoodi pidava Karmo Tüüri sõnul on Vamiermuiža hele õlu nii nõutud kaup, et pruulikoda ei suuda kõiki tellimusi täita ning hetkel seda praktiliselt saada ei olegi, vähemalt Tartus.

Samas ei näe Tüür selles suurt traagikat, et meil lõunanaabrite pruulidega nii nukker seis on. «Minu meelest on enam-vähem kõik Läti õlled üht ja sama nägu, sest kõik tootjad kasutavad üht ja sama pärmi,» kõlas õlleeksperdi otsekohene hinnang. «Tõsi, seoses Läti soodsa aktsiisisüsteemiga on seal peaaegu kõik nõukogude aegsed väiksed pruulikojad ellu jäänud, kuid sisuliselt teevad nad kõik üht ja sama õlut,» kordas Tüür oma mõtet.

Ka Valmiermuiža toodang ei pane Karmo Tüüri vaimustusest kiljuma. «On ja ei ole ka. Hea, aga ei midagi erilist,» sedastas Tüür oma seisukoha ja lisas, et kvaliteedi ja sortimendi osas teevad meie väikesed pruulikojad lõunanaabrite omadele üldjuhul silmad ette.

Siiski tõdes Tüür, et põhimõtteliselt saavad meie õllesõbrad Lätis joodava õlle meki suhu ka meie endi suurtootjate Saku ja A. Le Coqi toodangut rüübates - nimelt kuuluvad Saku ja Aldaris Carlsbergi ning A. Le Coq ja Cesu Olvi kontserni. See tähendab Tüüri sõnul seda, et pole vahet, kas jood Saku/Aldarise või A. Le Coqi/Cesu toodangut - sisuliselt on tegemist ühe ja sama õllega, mille pudelitel on lihtsalt vastavalt kas eesti- või lätikeelsed etiketid.