Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2015/11/11/4690737t1h82be.jpg)
Kultuuriministeerium eraldab raha, et maksta viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule loojapalka. Mida kostavad selle peale kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher ja Tartu kunstnike liidu juhatuse esimees Markus Toompere?
Miks on tarvis loojapalka?
Markus Toompere: Mul on tunne, et kümne aasta pärast me mõtleme, miks loojapalka hakati alles nii hilja maksma. Kui me räägime eeldusest, et Eestis on kõrgkultuur, mis on ka rahvusvaheliselt maksev, peame looma eeldused selle tekkeks ja arenguks. Loomulikult ei anna loojapalk mingeid garantiisid, küll aga loob tugevad eeldused.
Berk Vaher: Vastan sellele (nagu vist eeldatud) ennekõike kirjandusele mõeldes ning ennekõike kui lugeja ja arvustaja.