Näituse koostaja ja idee algataja Sten Manderi sõnul on näitus väga kõnekas just nüüd novembris, hingedekuul, sest nii nagu inimesed, on maailmast lahkunud ka paljud taimed. See näitus peaks panema vaatajaid mõtlema, mis toimub meie ümber.
Miljoneid aastaid püsinud liigid on hakanud kaduma ebanormaalse kiirusega. Liikide kadumine ja tekkimine on loomulik osa loodusest, kuid küsimus on just ajas, mille jooksul muutused tekivad.
Nagu taimedel, on liikide hävimisprobleemid ka teiste organismide puhul. „Loomade elu ohustamine jõuab meile kohe kohale, kui näeme telekast maha saetud sarvega ninasarvikut, taimede peale aga nii palju ei mõelda,“ ütles Mander. Ta lisas, et elu aspektist on nii loomad kui taimed sama kaaluga, aga loomad tekitavad inimestes rohkem samastumistunnet.
Kui samasugune tempo jätkub, on Manderi sõnul mitmed liigid massiväljasuremise äärel. „Kuigi kõiki liike ei suudeta jälgida ja kõikide olemasolustki ei teata, hävivad need liiga kiiresti,“ ütles ta. Tihti pannakse palju raha ja energiat millegi taastamisse, selle asemel et hoida loodust juba varem. „Pealegi ei saa ükski taastaja olla kindel töö edukuses, sest muutuste käik võib olla väga pikaajaline,“ lisas ta.
Mander soovitab ülespanekut kindlasti vaatama tulla, sest natukene saab targemaks igatahes. „Eks see kõik on iga inimese maailmapildi küsimus, võiks ju teada, mida tarbitakse ja kust see pärineb. Võiksime järgmistele põlvedele üle anda planeedi, mille üle saame uhked olla,“ ütles ta.
Enamik näitusel tutvustatavaid väljasurnud või ohustatud liike on pärit paras- ja troopikavöötmest ning nende arvulised muutused on toimunud umbes viimase saja aasta jooksul.
Näitus avati teisipäeval ning jääb avatuks 13. detsembrini. Kui palju on taimi, keda looduses enam näha ei saa? Mis põhjustab tänapäeval liikide väljasuremist? Kas kadunud taimed on ikka jäädavalt kadunud? Nendele küsimustele leiab vastused näituselt.