Fortum kaalub vananenud Tartu keskkatlamaja lammutamist

Turu tänava katlamaja töötab 4–5 kuud aastas, kattes talvist suurkoormust, on rahuldavas töökorras, kuid tehniliselt vananenud ja võib osutuda ebavajalikuks. Foto: Sille Annuk

Fortum Tartu arutatavad plaanid võivad viia Turu tänava äärse vananenud ja enamiku ajast jõude seisva keskkatlamaja lammutamiseni. Uue, pakasepäevadel vajaliku katlamaja koht pole veel valitud.

1960. aastaist pärineva Turu tänava äärse katlamajakolossi võimalik lammutamine ja samast ajast pärineva Ropka katlamaja tuleviku otsustamine on osa investeeringute kavast, mida energiaettevõte Fortum Tartu ette valmistab. Selle eesmärk on pakasepäevade soojavajaduse parem katmine.

Keskkatlamaja kohta ütles Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots, et hiiglaslikku katlamajahoonet tänane tehnoloogia kindlasti ei vaja ja  kaalutakse argumente, kas uus katlamaja ehitada hoopis mujale kui linna peatänava ja jõe vahelisele kesklinnakrundile.

«Samas ei saa teha investeeringuid lihtsalt linna ilu pärast,» ütles Külaots. «Peame silmas pidama, et nii meile kui tartlastele on väga tähtis soojahind, varustuskindlus ja keskkonnahoid.»

Külaots märkis, et esiti on käsil lähteandmete kogumine ja firma nõukogule otsustamiseks valikuvariantide ettevalmistamine, nõnda on selgeid vastuseid veel vähe.

Põhiosas kütavad Tartut kohalikku biokütust kasutav koostootmisjaam Lohkvas ja selle kõrval oleva Anne katlamaja vanad katlad.

Kui temperatuur langeb ja võimsust on vaja juurde, hakatakse turvast alla ajama Ropka katlamajas ja külmadel talvekuudel tuleb süüdata gaas Turu tänava äärses katlamajas.

Esimesed sammud

Tartu linnavalitsus arutas eile projekteerimistingimuste andmist, et ehitada Sõpruse silla ja Ropka katlamaja vahele umbes 2,5 kilomeetrit pikk ja hinnanguliselt 60–70 miljonit krooni maksev soojatorustik. Ropka katlamaja on linna keskse küttevõrguga küll ka praegu ühendatud, kuid liiga peenikese toruga. Uue ühenduse järele on vajadus ka tootmisvõimsusi muutmata – saab tõhusamalt kasutada uut koostootmisjaama.

Peaks see toru valmima, tõenäoliselt paari-kolme aasta jooksul, võib tekkida olukord, kus vajadus praeguse keskkatlamaja järele kaob. Võit on Külaotsa selgitusel suurem varustuskindlus, samuti väiksem süsinikdioksiidi õhku paiskamine.

Need on olulised märksõnad, kui läheb Keskkonna Investeeringute Keskusest uue katlamaja ja torustike ehituseks euroraha küsimiseks. Abiraha on lootus saada projekti maksumusest kuni kolmandiku ulatuses.

Linnavalitsus kiidab

Tartu abilinnapea Margus Hanson ütles, et ka temal on info, et kui peaks õnnestuma Ropka katlamaja uue toru kaudu süsteemi ühendada, ei ole  Turu katlamaja enam tarvis.

Linnale on positiivne seegi, et tekib ruum kaldapromenaadi rajamiseks, praegu oleks seda katlamaja ja jõe vahele väga keeruline mahutada.