Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu koorid harivad muusikapõldu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Koorimuusika konverentsi korraldamise idee sündis TÜ akadeemilise naiskoori lauljate seas. Üliõpilaskooril oli oma osa ka «Unustatud laulude» õhtul ülikooli aulas, dirigeeris Triin Koch. | FOTO: Margus Ansu

November algas Tartus väga musikaalselt. Kuu  esimese päeva õhtu kandis kontserdipubliku ülikooli  aula säravate lühtrite alt vaiksetele, erinevate aasta-  aegade värvides rabamaas-tikele ja nõmmelagendikele.

Seda suutsid teha helilooja Tõnis Kõrvitsa «Lageda laulud», mis loodud ettekandmiseks koorile ja keelpillidele.

Laul on helikeeles väljendatud luule. Tol õhtul oli selleks üksindust armastanud inglise kirjaniku Emily Brontë sissehingatud looduspildid, neist sündinud mõtted ja tunded.

«... laulan, kui toob kõduöö päeva, kõledam mis veel» loed kavalehelt teksti ja kuuled seda ka helikeeles öelduna. Muusika aitab luua kujundkujutelmi.

Kontserdi jälgija sai kogeda rahu ja rõõmu ning ta tänas selle eest heliloojat Tõnu Kõrvitsat ja tema teose esitajaid (Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, dirigent Risto Joost) pika ja mõtliku aplausiga.

Mõni päev hiljem, enne kui sai teoks järjekordne kontserdiõhtu ülikooli aulas, räägiti Elleri muusikakooli Tubina saalis muusikast terve pika päeva. Luubi all oli Tartu koorimuusika elu. Meil on traditsioonid.

Laul ja muusika on läbi mitmete põlvede olnud soovide ja lootuste kandjaiks. Seda üldrahvalikku suhtluskeelt – laulukeelt – ei tohi lasta umbrohtuda. Selle ärahoidmiseks konverents kokku kutsutigi.

Oma mustrites kultuur

Oma identiteedi hoidmist peab kasvatama maast-madalast, koolipõlvest peale. Ja teadvustama, et enne rahvarõivais ja rõõmsa näoga suurele või väikesele lavale astumist tuleb muusika kui kunsti valdamiseks ning selle selgemalt väljendamiseks vajalikud teadmised-oskused omandada. Siis kasvab ja kestab meie ja teistegi rõõmuks meie ümber omanäoline, oma mustritega kultuurikiht.

Siin ongi muusikaõpetajate ja koorijuhtide tööpõld. Ilma nendeta, maestrote ja maestrateta ähmastuks meie kultuur, me tammuksime argipäeva üksluisuses. Seegi oli konverentsi üks teema, nagu ka see, et need muusiku kutsumusega inimesed, kes oma ande ja tööga meie rahva ja kultuuri teenimiseks ameti omandanud, on kahjuks vääritult madalalt tasustatud.

Mis on kultuur, ka see oli üks konverentsi küsimusi. Poodiumile tuli näitleja Maarja Jakobson ja ütles oma veendumuse: kultuur on hinge kodu. Helilooja ja kammerkoori Head Ööd Vend peadirigent Pärt Uusberg ütles pika konverentsipäeva lõpetuseks, et tema hinge koduks on muusika. Muusika kui nähtus on olnud enne meid ja on pärast meid. See on aegadeülene. On suur õnn sellega kokku puutuda.

Konverents ja kontsert

Koorimuusika konverentsi mõtte algatajad ja teoks tegijad olid Tartu ülikooli akadeemilise naiskoori missioonitundega lauljad ja Tartu kultuurielu tegevjuhid Tiigi seltsimajast.

Tartu ja Eesti muusikaelu käsitlev päev kujunes peaaegu 12 tunni pikkuseks. Sest konverentsile järgnes kontsert ülikooli aulas.

Selleski oli üks peategelasi Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor (dirigent Triin Koch). Kontserdi teises pooles oli laval Eesti rahvusmeeskoor (dirigent Andrus Siimon).

Nende esinemine kuulus Eesti Kontserdi muusikaõhtute sarja «Unustatud laulud». Publikuks oli mõlema kooriliigi austajaid. Kes kuulas ja võrdles ettekantavat kunagiste esitustega. Kelle jaoks olid nood «unustatud» aga hoopis uued, veel mitte kuuldud lood.

Tartu ja Eesti muusikaelu käsitlev päev kujunes peaaegu 12 tunni pikkuseks.

Mälestuste-meenutuste autahvlil oli mõlemal kooriliigil seekord Evald Aava, Arvo Ratassepa ja Alfred Karindi laule. Naiskooril veel ka Miina Härma, Kuldar Singi, Villem Kapi, Anatoli Garšneki, Lembit Veevo ja Märt Ratassepa loodut. Meestele oli valitud taaselustamiseks Juhan Simmi, Heino Lemmiku ja Edgar Arro lood.

Publiku heameeleks ja ühtlasi Konstantin Türnpu mälestamiseks (150 aastat sünnist) esitas rahvusmeeskoor kontserdi lõpetuseks tema mitu põlvkonda Eesti kodudes tuttava laulu «Meil aiaäärne tänavas» (Lydia Koidula sõnad).

Tagasi üles