Tartu tervishoiu kõrgkooli üliõpilased pidasid täna meeles röntgenikiirte avastamise 120. aastapäeva näitemängutaolise ettekandega ajastutruudes kostüümides.
Tervishoiukõrgkooli tudengid elasid sisse Wilhelm Conrad Röntgeni ajastusse
9. november 2015, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Härra Wilhelm Conrad Röntgeniks ja tema prouaks Anna Berthaks olid kehastunud radioloogiatehnikute õppekava kolmanda aasta üliõpilased Kirk Link ja Marelle Palm.
Wilhelm Conrad Röntgen jutustas kõigepealt ära oma lapsepõlve ja noorusea olulisemad seigad. Selle, et koolis ei olnud ta just kõige usinam õppur, kuid siiski - pärast Zürichi polütehnikumi lõpetamist ning seejärel eksperimentaalfüüsiku August Kundti juures tööle asumist saavutas esimeste teadustöödega kohe tähelepanu.
1888. aastal asus Conrad Röntgen ametisse Würzburgi ülikooli füüsikainstituudi juhataja kohale ja töötas suure usinusega eksperimentaalfüüsika alal edasi.
1895. aasta novembris avastas ta uued kiired, millele pani nimeks x-kiired ning mis 1896. aasta jaanuaris nimetati esmakordselt röntgenikiirteks. Maailma vanimaks röntgenifotoks võib pidada pilti Röntgeni abikaasa Anna Bertha käelabast - see on tehtud 1895. aasta detsembris.
Tudengite Kirk Linki ja Marelle Palmi kõrval astusid üles aga ka nende kaaskursuslased, kes lugesid katkendeid artikleist, mida pärast x-kiirte avastust hakkas ilmuma ridamisi Postimehes.
Näiteks 1896. aasta märtsikuus kasutati Tartus röntgenikiirgust esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks. Füüsikud tegid ühe noormehe käest röntgenogrammi, millel oli näha kuul esimese ja teise kämblaluu vahel. Postimees teataski, et sellest röntgenogrammist valmistatud koopiad on ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes müügil ning tolle pildiga tehti päris head raha.
Suures ulatuses tehti röntgenoloogilisi uurimisi Tartus 1897. aastal seoses sõjaväerongi õnnetusega Tartu -Valga raudteellinil Puka jaama lähedal. Vagunirusude alt päästeti umbes sada inimest, kellest 47 oli raskesti vigastatud ning nad paigutati ravile üilikooli kirurgiakliinikusse Toomel. Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemiast komandeeriti Tartusse füüsika kateedri assistent N. Georgievski koos röntgeniaparaadiga. Röntgeniaparaat paigutati kirurgiakliinikusse, elektrivoolu saadi kiiresti rajatud juhtmestiku kaudu ülikooli peahoonest.
Ajaleheartiklite ettelugemise ajal jooksid auditooriumi seinal liikuvad pildid aga tollest ajast, mil maailmas said ülipopulaarseks lõbustavad röntgenfilmid näiteks pasunat puhuvast mehest, et näidata, kuidas inimese lõualuu puhudes liigub ning inimesest, kes sööb ja joob, et näidata, kuidas toit tema söögitorust makku jõuab.
Radioloogiapäeva puhul viibisid tervishoiu kõrgkoolis ka need inimesed, kes on oma erialal töötanud juba mitukümmend aastat. Nad meenutasid, milline oli radioloogiatehniku argipäev ajal, mil arvuteid ei olnud ja mil röntgenipilte tuli vannides käsitsi ilmutada ja kinnitada ning milline on olnud areng viimastel kümnenditel.
Kõik leidsid, et ajaloo seisukohalt on oluline mitte ainult röntgenikiirte avastamine 120 aastat tagasi, vaid ka kõik järgmised etapid ning hilisminevikki, kus on olnud palju põnevaid töövahendeid ja detaile, mis moodsal ajastul ununema kipuvad.
Nii soovitas radioloogiatehnikute õppekava juht Zinaida Läänelaid mõnele tudengile lõputöö teemaks hoopis radioloogia hilismineviku uurimist Eesti haiglates.