Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kliinikumi koondamisplaanide osas puudub selgus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aime Jõgi
Copy
TÜK Kliinikumi juht Urmas Siigur on juba septembris, pärast valitsuskabineti nõupidamist öelnud, et olukord, kus haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine, on absurdne.
TÜK Kliinikumi juht Urmas Siigur on juba septembris, pärast valitsuskabineti nõupidamist öelnud, et olukord, kus haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine, on absurdne. Foto: Kristjan Teedema

Head vastust küsimusele, mismoodi kavatseb Tartu ülikooli kliinikum reageerida riigi valitsemisala kärpe vajadusest tingitud sotsiaalministeeriumi ootusele, mille kohaselt peaks kliinikum kaotama 80 teenistuskohta, kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul ei ole.

Tael kinnitas, et kliinikum on saanud kirja sotsiaalministeeriumi kantslerilt, see on adresseeritud nii kliinikumi juhatusele kui nõukogule ning et juhatus valmistab ette materjale, mille alusel saab nõukogu läbi mõelda võimalused edaspidiseks tegevuseks.

«Kliinikumi nõukogu järgmine koosolek on 4. detsembril. See tähendab, et enne nõukogu koosolekut ei ole meil voli rohkemat kommenteerida,» vastas ta.

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur on öelnud aga juba 29. septembri Postimehe arvamusartiklis «Kirikukellad ja kärpekirves», et olukord, kus haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine, on absurdne. Ning selgitas, miks ei täida haigla personali koondamine riigireformi õilsaid eesmärke.

«Suur osa tugipersonalist ei ole mitte kontoritöötajad, vaid on vahetult seotud tööga kliinikutes ja meditsiinilistes tugiteenistustes,» kirjutas ta. «Selle põhjuseks on nii uued tehnoloogiad, mis nõuavad teiste erialade spetsialiste, kui ka süvenev arstide ja õdede põud. Iga töö, mille saab arstilt anda õele või millega saab õe asemel hakkama näiteks sekretär, peab vastavalt liikuma.

Kallid poliitikud ja tegelik valitsussektor! Haiglatöötajad ei ole keskvalitsuse töötajad ega valitse riiki.»

Tervikuna saab artiklit lugeda: http://arvamus.postimees.ee/3344293/urmas-siigur-kirikukellad-ja-karpekirves

17. septembri valitsuskabineti nõupidamisel kiitis valitsus heaks kogu keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide töötajate arvu vähendamise ministeeriumide valitsemisalade, riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide kaupa.

Valitsuse kavandatud riigireformi käigus plaanitakse koondada ligi 750 avaliku teenistuse töötajat, kõige suurema kärpe peab läbi viima sotsiaalministeerium, kes peab koondama enda haldusalast 235 inimest ehk 2,1 protsenti 11 179-st teenistuskohast.

Ministeeriumi kantsler Marika Priske on teatanud, et suuniste elluviimiseks on sotsiaalministeeriumi ootus sihtasutustele järgmine: Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) nõutav kärbe on 85 teenistuskohta ja Tartu ülikooli kliinikum nõutav kärbe on 80 teenistuskohta.

Märksõnad

Tagasi üles