Täna Eesti Rahva Muuseumi (ERM) näitustemajas maailmafilmiõhtul näidatav film «Naine mulli seest» räägib sellest, et olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk.
Viipekeele tundja pole üksnes tõlk
8. november 2010, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linateose juhatab sisse Regina Paabo, kes on Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine. Varasemalt on ERM korraldanud ka viipekeele õpitoa.
«Ma tean sind telekast,» ütleb Khaled, kurt palestiinlane Lee Danile, Israeli viipekeele tõlgile, kui nad armee kontrollpunktis kohtuvad. Lee naerab. Ta naerul on eriline helin, mille suudavad vahel ära tabada isegi kurdid inimesed.
Ka kuuljad teavad teda väikese mulli seest teleekraanil, tõlkimas programme viipekeelde. Väljaspool mulli käib Lee tõlkimas kurtidele väga erinevates olukordades: koolis, kohtus, teraapias, isegi sünnitustoas. Film läheb mulli sisse ja räägib selliste inimeste loo nagu Lee, kes elab vaikuse ja helide vahel.
Huvilisi ootab näitustemaja kell 16.