Juhtkiri: hea seeme sai mulda

Eesti mündid. Foto: Toomas Huik.

Vist küll iga inimene on vähemalt korra päevas öelnud või mõelnud: mul on kõht tühi. See tähendab, et organism nõuab oma – söömata inimene ei ela. Kuigi vaesus pole poliitikutegi kõnepruugis tavatu sõna, eelistatakse siiski sagedamini rääkida vaesusriskist, puudusekannatajaist, toimetulekupiirist ja muust sarnasest. Ometi viitab see kõik asjaolule, et suur hulk inimesi, sealhulgas lapsi, peab leppima kasina ja kehva toiduga. Võib juhtuda sedagi, et köögikapid on täiesti tühjad ja rahakott samuti.

Öeldakse, et söönu ei mõista näljast ja näljane priiskajat, kes toitu minema viskab. Paraku on sedasorti priiskamist nähtud nii Euroopas kui Ameerikas, kus toidupoodides ja toitlates järelejäänud toit lihtsalt prügimäele veeti, kuni üks Arizona ärimees tuli mõttele see kraam kokku koguda ja abivajajatele jagada. 1967 loodigi esimene toidupank, millest tänaseks on kujunenud vabatahtlike toel mitmekihiline organisatsioonide võrgustik. Esimene Euroopa toidupank asutati 1983 Prantsusmaal.

Tartu poliitik Jüri Kõre kirjutas sellest toiduabi kogumise ja jagamise viisist Tartu Postimehes 2009. aasta märtsis. Toidupanga mõtte oli üles korjanud ka Tartu MTÜ Iseseisev Elu, ent egas iga hea idee kohe mürinal ellu veere.

Jüri Kõre kirjutas: «Igasugune uus algatus, olgu see nii humaanne ja majanduslikult mõistlik kui tahes, toob ametnikele lisatööd ja tüli, ja kellele seda vaja on!»

Aga siiski-siiski: tänavu märtsis andis linnavalitsus Iseseisva Elu käsutada Staadioni 48 ruumid ja veidi raha majanduskulude katteks. Tartu esimene toidupank on nüüdseks ligi pooleteisele tu-handele leibkonnale kord kuus annetustena kogutud ( Euroopa Punane Rist, Tartu Veski jt) toiduaineid andnud.

Kuidas ja kellelt toidukaupa kogutakse ning kellele jagatakse, sellest kirjutas Tartu Postimees eelmisel nädalal (04.11). Toidupankade idee kohaselt kogutakse realiseerimistähtaja piirile lähenevaid toiduaineid ja ülejääke tootjatelt ning kaubanduskeskustelt, ent see pole mõistagi ainus võimalus, annetusi tuleb ka mujalt.

Nii täitsid Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni töötajad 50 kotti mitmesuguste toiduainetega, lisades sinna peale tavapäraste kuivainete ka maiustusi, mahlu, teed ja kohvi. Võib kujutleda, millist vaheldust pakub see perele, kes on pikemat aega pidanud hakkama saama pudru ja makaronide varal.

Linnas on teisigi kontoreid, kus küll midagi ei toodeta, kuid mille töötajad saavad palka ja oskavad kaasa tunda raskustesse sattunutele. Ei pea ju kogu oma heategevusvõimet keskendama jõulueelsele maiustustesajule, millega eriti lastekodusid üle ujutatakse, kui meie oma linnas on kogu aeg olemas tavalise kõhutäitega hädas inimesi.

Toidupanga töötajad on mures, et kõik inimesed, kes nii toitu kui ka nõu vajaksid, ei ole neid veel üles leidnud. Neile ja kõigile head teha soovijaile indu ning hinge soovides kirjutab Tartu Postimees veel kord üles telefonid, kust saab küsida infot ja teha ettepanekuid: 509 2533 ja 731 0157.