Vanast Tartu linna maketist valmib koopia

Tartu makett aastast 1686 Rootsi armeemuuseumi hoidlas. Taamal armeemuuseumi kultuuriosakonna juhataja Johan Engström. Foto: Arvi Tragel

Kauane mõte teha koopia vanimast säilinud Tartu linna maketist, mis on hoiul Stockholmi armeemuuseumis, on jõudnud esimese ekspeditsioonini – valmis hulk fotosid ja tehtud on põhjalik mõõdistustöö.

Ettevõtmise algataja, ajaloolane Kalle Kroon rääkis, et kuninglikus armeemuuseumis säilitatav Tartu makett valmis 1686. aastal, selle eesmärk oli eelkõige linna kindlustusrajatiste näitamine. Bastionide süsteemi ulatuslik ehitustöö oli alanud 1670. aastatel ja see jätkus järgmisel kümnendil, kui makett tehti.

Ehitusprojekti osa

Linna hoonestus sellel maketil on teisejärguline. Hooneid ongi napilt – toomkiriku varemed, Maarja kirik (ülikooli praeguse peahoone kohal), Püha Vaimu kirik (Laia tänava otsas), mis tollel ajal oli kasutusel küll juba hoopis laohoonena.

Näha on tänavavõrgustik, linnamüür väravate ja tornidega, piiskopiloss.

Kunstiajaloolane Kaur Alttoa kinnitas Krooni  arvamust, et kui makett valmis, näitas see veel osaliselt realiseerimata projekti.

Teada on, et Gustav Adolfi bastioni ehitust oli selleks ajaks alles alustatud. Makett oli kasulik seepärast, et kolmemõõtmelisena oli linna kaitsesüsteeme parem analüüsida kui kahemõõtmelistel plaanidel, kuhu olid küll kõrgusjooned märgitud.

Alttoa ütles, et Tartu kindlustuste ajaloo allikana on selle maketi kopeerimine tänuväärne. Ta on maketti ka ise huviga uurinud, kui ta juurdles, kas Tartu Toomemäe ja all-linna vahel oli eraldav müür, nagu see oli Tallinnas Toompea ja all-linna vahel. Selgus, et ei olnud.

Maketil kujutatud üksikutesse hoonemudelitesse suhtus ta kui maketi kaunistamiseks lisatud sisuliselt tarbetutesse objektidesse, mida ei olnud bastionide projekteerimisel vaja. Saati olevat valik kummaline – miks Maarja kirik on, raekoda mitte?

Kalle Kroon tõdes, et aeg pole maketi vastu leebe olnud ja tõenäoliselt on seal hooneid olnud enam. Seda kinnitab tõik, et maketi legendis on lugeda tosin objekti, aga kõiki nimetatuid maketil ei ole − pole raekoda, proviandimaja, suurtükimaja, pole vene kiriku varemeid. Teisalt on aga maketilt leida ka arvud 30 ja 31.

Kui täpses mõõtkavas on maketil kujutatud keskaegne linnamüür, vajab Krooni arvates eraldi hindamist, kuid see näib võrdlemisi oludetruu. Tema meelest oli põnev võrrelda maketil Maarja kiriku kohal kujutatud objekti linnapildis näha oleva Jaani kirikuga ja leida palju ühiseid tunnuseid.

Suur töö teha

Maketi kopeerimiseks sai Kroon innustust tänavu suvel armeemuuseumi kultuuriosakonna juhataja Johan Eng-strömiga suheldes. Ettevõtmine poleks iseenesest erakordne, sest juba 1930. aastate lõpul valmistati koopia sealsamas armeemuuseumis hoitavast Tallinna maketist, mis pärineb 1683. aastast. Tartu maketi kopeerimiseni sõja eel ei jõutud.

Maketi olemasolu ei ole ajaloolastele uudis, foto sellest on avaldatud mitmes trükises nii Rootsis kui Eestis. Kroon aga ütles, et tuntud ülaltvaate foto on maketi enese kõrval kaunis kahvatu ja väheütlev.

Tartu linnamuuseum pidas läinud kümnendi lõpus plaani maketist koopia teha, siis kui kavandati väljapanekut valmivasse muuseumihoonesse, kuid ekspositsiooniosakonna juhataja Silja Parise sõnutsi sai takistuseks, et Stockholmi armeemuuseum oli remondis ja kogud hoolikalt kinni pakitud.

Läinud nädalal käis aga Kroon Stockholmis maketti  mõõdistamas ühes Eesti Rahva Muuseumi konservaatori Arvi Trageliga, kes on andnud nõusoleku maketist koopia teha. Maketi mõõtmed on 1,4 x 1,5 meetrit, see on männipuust ja värvitud õlivärvidega.

Esimest ekspeditsiooni toetas armeemuuseum, kes on huvitatud oma eksponaadist varukoopia saamisest. Tartu linnavalitsus on maketi koopia valmistamist reservfondist  toetanud 5000 krooniga. Ettevõtmise kogumaksumuseks on Kroon linnale esitatud taotluses nimetanud 58 000 krooni.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et linna huvi selle maketi koopia saamise vastu on suur ja valmimise järel peaks sellest saama Tartu linnamuuseumi eksponaat.