/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2015/10/29/4642539t1h5acb.jpg)
Kirjanduskriitik ja Oskar Lutsu uurija Aivar Kull on lähedalt vaadates karlovlane, veidi kaugemalt tundub ta aga nagu üks õige tartlane. Seda ei varja ta oma igapäevases artikliloomingus ega ka äsja ilmunud kogumikus «Kull ja kiri».
Tartlasest kriitik avab oma eelistused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõepoolest, tartlane olla on uhke ja hää. Tartu on ka siinse raamatu kriitiliste eelistuste vaimne lähtepunkt,» kirjutab ta kogumiku sissejuhatuses.
Et Kull on läbi ja lõhki tartlane, aimub kirjandusteadlase Sirje Oleski arvamuse kohaselt ka tema arvustatavate raamatute valikust. Olesk kirjutas nõnda Keeles ja Kirjanduses 3 / 2006, kui vaatles Kulli eelmist artiklikogu, samuti Ilmamaa üllitatud «Kulli pilku».
Töid kümnest aastast
Nüüdsesse raamatusse on karlovlasest-tartlasest kirjanduskriitik võtnud põhiliselt viimase kümne aasta arvustusi ja artikleid, aga ka üht-teist varasemat, ent samas praegugi aktuaalset. On neli sellistki kirjatööd, mis ei ole varem ilmunud.
Raamatu lõppu lisatud ilmumisandmetest selgub, et Kulli nüüd kaante vahele pandud tekstid on varem oma veergudel lugejate ette viinud ajakiri Teater. Muusika. Kino ning ajalehed Sirp, Hommikuleht, Eesti Päevaleht, Kultuurileht, Õhtuleht, Maaleht ja aastal 1986 Noorte Hääl. Kõige suurem osa on aga ilmunud Postimehes ja Tartu Postimehes.
Pilk teraselt kullilik
«Aivar väärib oma perekonnanime,» märgib kirjandusteadlane Rein Veidemann aastal 2004 Postimehes (sama tsitaat on raamatu «Kull ja kiri» tagakaanel). «Tema pilk teostele on teraselt kullilik, fikseerides tavalugejale tähelepandamatuid detaile. Kulli arvustused on nagu väikesed novellid teoste üle.»
Siinsete ridade kirjapanija on Aivar Kulli arvustustest Tartu Postimehes toimetajana üle käinud hea mitu-setu aastat. Võin Veidemanniga täiesti nõustudes lisada, et Kull on sealjuures väga heatahtlik ja avab tihtipeale oma naljasoont, mis teeb arvustused ja artiklid mõnigi kord muhedaks. Temas on midagi lutsulikku.
Aivar Kull saab 1. novembril 60-aastaseks. Raamatu «Kull ja kiri» avalik esitlus on Oskar Lutsu majas (Riia 38) reedel, 13. novembril kell 17, autorit küsitleb üks selle artiklikogumiku peategelasi Mehis Heinsaar.