Ühiskatsed annavad vabama kevadvaheaja

Miina Härma gümnaasium. Foto: Kristjan Teedema

Pärast üle aasta kestnud läbirääkimisi jõudsid Tartu gümnaasiumid kokkuleppele ühiste sisseastumiskatsete korraldamises. Kõige enam võidavad sellest põhikoolilõpetajad, kes saavad nüüd vajalikud katsed teha ära ühe päeva jooksul.

Kui seni pidi gümnaasiumisse astuda sooviv noor tegema igasse kooli eraldi katsed, siis uue korra kohaselt määratakse vajalike testide sooritamiseks üks päev, tänavusel kooliaastal on selleks 21. märts.

Gümnaasiumidesse kandideerijad registreeruvad sisseastumiskatsetele ühtses elektroonilises infosüsteemis, kus märgivad ära ka oma eelistused kooli ja õppesuuna valikuks. Testid sooritab õpilane koolis, mille süsteem talle määrab.

«Senine süsteem polnud normaalne,» tõdes Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. «Laste koolivaheaeg oli sisustatud erinevate sisseastumiskatsetega, sama moodi olid hõivatud õpetajad. Selles mõttes on mul väga hea meel, et see kokkulepe on lõpuks sündinud.»

Osalised on rahul

Uue sisseastumiskorraga on mõistagi rahul ka kõik asjaosalised. «Sellel asjal on jumet,» kiitis Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. «Samas pole ju tegemist mingi kodukootud asjaga, Tallinnas on taoline süsteem toiminud juba kaheksa-üheksa aastat.»

Sisseastumiskatsetel kontrollivad kõik gümnaasiumid õpilaste teadmisi eesti keeles ja matemaatikas, vastavalt koolidele lisanduvad veel kas inglise keel (Miina Härma gümnaasiumis ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis) või loodusained (Jaan Poska gümnaasiumis, Treffneri gümnaasiumi loodussuunal ja Tamme gümnaasiumi looduse, meditsiini, tehnoloogia ja infotehnoloogia õppesuundades). Testid koostatakse koolide ühistööna, samas iga aine jaoks on ka üks nii-öelda juhtkool.

«Ei saa salata, et kõik koolid pidid läbirääkimiste käigus tegema ka teatud järeleandmisi,» möönis Ott Ojaveer. «Kõige olulisem oli aga see, et iga kool säilitaks oma näo. Nii rõhub Miina Härma gümnaasium inglise keelele, meie aga inglise keele testi tegemist sisseastujalt ei nõua, sest meie humanitaarsuund pole olnud kunagi keelte poole kaldu.»

Sisseastujatel ja lapsevanematel võib tekkida küsimus, miks võõrkeelena nõutakse tingimata inglise keele testide sooritamist. Härma gümnaasiumi kui süvendatult inglise keelt õpetava kooli puhul on see ilmselt elementaarne, kuid mida peaks tegema õpilane, kes on põhikoolis õppinud A-keelena näiteks saksa keelt, kuid sooviks sisseastumiskatsed teha samuti inglise keelt nõudvasse Petersoni gümnaasiumisse?

Petersoni gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul kool siin probleemi ei näe. «Kui laps on põhikoolis õppinud inglise keelt B-keelena, siis selle saab testide juures ära märkida. Aga üldiselt tunnevad põhikoolilõpetajad end kindlamalt ikkagi inglise keeles – eelmistel aastatel oleme sisseastujatele valmistanud ette testid ka saksa ja prantsuse keeles, kuid keegi pole neid teha soovinud, ikka valitakse inglise keel.»

«Need testid ei ole mingid ülikeerulised kirvetestid,» rahustas tulevasi gümnasiste ka Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg, «nende eesmärgiks on ennekõike õpitulemuste mõõtmine. Lõpuks on koolid oma sisseastumistingimuste määramisel ikkagi autonoomsed.»

Lõplikult otsustab vestlus

Lisaks testidele on õpilastele ette nähtud ka vestlused, mis toimuvad aprilli jooksul. Vestlusele kutsub kool lapsed, kes koguvad testides teatud kindla arvu punkte. «Vestluse eesmärgiks on lõplikult välja selgitada õpilase motivatsioon: kas tema tahab meid ja kas meie saame talle pakkuda õppekohta,» selgitas Merike Kaste.

Iga gümnaasium allkirjastab kooli sisse saanud ning seal õppimisest huvitatud õpilasega kinnituskirja, mille järel teda teiste koolide õpilaskandidaadina enam ei arvestata. Uue süsteemiga liitusid Hugo Treffneri gümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Jaan Poska gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium ja Tamme gümnaasium. Annelinna gümnaasium ühistes katsetes ei osale, kuid õpilaste kooli vastuvõtt käib sealgi katsete ja vestluse alusel.