:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/11/04/460290t1h9edc.jpg)
Mart Reiniku gümnaasiumi õpilased kurdavad, et klassiruumid on jahedad, sest kool hoidvat toasooja pealt kokku nii vanas Vanemuise 48 kui ka vastremonditud Vanemuise 35 hoones.
Tartu koolid hoiavad kütte arvelt kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reiniku gümnaasiumi 11. klassis õppiv neiu, kes ei soovinud oma nime öelda, rääkis, et oktoobri lõpus tuli koolis olemiseks ikka soojemalt riidesse panna, sest klassid olid külmad.
Gümnaasiumiosal on kõik tunnid vaid nüüdisaegses Vanemuise 35 koolihoones. Nooremate koolikaaslaste jutu järgi aga olevat Vanemuise 48 remontimata majas, kus põhikooliosa tarkust kogub, veel külmem.
Neiu lisas, et õpetajad olla jahedavõitu klasside kohta selgitanud, et küttesüsteem on reguleeritud ühtlase temperatuuri peale ning kui ruumis on 18 või 19 kraadi, on see isegi üle normi.
«Kõik on nii, nagu eeskirjad lubavad, ja kaebusi pole olnud paar-kolm nädalat,» ütles Mart Reiniku kooli direktor Toomas Samm. Ta lisas siiski, et kool viivitas ehk kütte sisselülitamisega veidi liiga kaua ning mõned kaebused külmade klassiruumide üle olla tõepoolest ühel reedesel päeval tulnud.
Millal kool kütte sisse lülitas, Sammule täpselt ei meenunud. Direktori sõnul saadi toasooja mõõtmisel temperatuuriks 19 kraadi, mis on isegi kaks kraadi enam, kui norm ette näeb. «Ilmselt on inimesed lihtsalt harjunud veidi soojemaga,» arvas Samm.
Küttearve 50 000 krooni
Nii Samm kui Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk tunnistasid aga, et kütmise algusega venitades ning toasooja maha keerates katsuvad koolid kokku hoida küll.
«Kõige soojem pole olnud, aga väga külm ka mitte. Koridorid on olnud jahedamad, aga klassiruumid on ikka suhteliselt soojad olnud,» kirjeldas Kokk.
Karlova gümnaasium lülitas kütte sisse oktoobri alguses. Oktoobrikuus küttele kulunud summat Undel Kokk veel öelda ei osanud. Vahetamata akendega koolihoones on küttearve keskmiselt ligi 50 000 krooni kuus. Kevadpoolaasta arved kasvasid aga külmade ilmade tõttu 120 000 kroonini kuus.
Väga karmi külmaga kuudeks on Karlova gümnaasiumis vanad aknad kinni kleebitud ja vajaduse korral pannakse veel akende ette kile.
Sõrmikutega tunnis
Reiniku vastremonditud Vanemuise 35 hoones on küte praegu ehitusrežiimi peal, mis tähendab, et majas peab olema pidevalt ühtlaselt soe ning temperatuuriga väga mängida ei saagi – soojasõlm ei luba. Vanemas, Vanemuise 48 hoones saab toasooja reguleerides kütteraha kokku hoida küll.
Koolivaheajaks ja nädalavahetusteks keeratakse küte maha. Karlova gümnaasiumis langeb klassiruumide temperatuur 15 kraadi peale. Samm ütles aga, et kui Reinikus hommikul kell viis kütet taas juurde keeratakse, on koolimaja kolme tunniga soe.
Reiniku gümnaasiumi hoolekogu liige ja kooli vilistlane Pille-Riin Raudsepp meenutas, et vanas majas oli tõesti nii, et tüdrukud võtsid külma kaitseks pleedid kaasa ja mõnel olid sõrmikud tunnis käes. Poisid olla kord mõõtnud akna lähedal temperatuuri ning selgus, et seal oli vaid viis kraadi sooja.
Pärast akende vahetamist on olukord siiski paranenud. Samm märkis, et vanas koolimajas on tema arvates praegu kohati isegi liiga palav.
Reiniku naaber Herbert Masingu kool kütte pealt kokku ei hoia, sest koolis õpivad ka terviseprobleemidega lapsed. Kooli direktriss Tiina Kallavus ütles, et kütteperioodi algusega venitamise ning nädalavahetuseks kütte mahakeeramisega nemad kokku hoida ei saa.
Käesoleval kooliaastal lülitas kool kütte sisse kohe, kui selleks tarvidus tekkis, ning lapsed pole külmade klassiruumide üle kurtnud.