/nginx/o/2015/10/27/4638591t1h7699.jpg)
Tänavune Eesti jalgpallimeister on Tallinna FC Flora, kes suutis tiitli kindlustada kaks vooru enne hooaja lõppu. Flora edu üle võivad rõõmustada ka Tartu jalgpallisõbrad: meeskonna peatreeneriks on Taaralinnast pärit Norbert Hurt, vasakkaitses näitab aga stabiilselt suurepärast mängu Tammeka kasvandik Markus Jürgenson.
«Loomulikult kuulub see tiitel ka Tartule. Olen oma jalgpallihariduse saanud Tartust, olen seal 28 aastat elanud. Tunnen end igal juhul tartlasena,» kinnitas Norbert Hurt, kes liitus Flora süsteemiga neli aastat tagasi. «Nagu näha, võib ka Tartust sirguda vutitreenereid, kes suudavad oma hoolealused Eesti meistriks viia.»
Võtmesõnaks kohanemine
Septembris 28-aastaseks saanud äärekaitsja Markus Jürgenson lahkus sünnilinnast juba 2006.a lõpul, mil sõlmis profilepingu tänaseks hingusele läinud TVMK klubiga. «Sel hetkel oli see minek endalegi ootamatu,» keris Jürgenson ajaratast tagasi. «Ega alguses midagi lihtsat ei olnud, üle kivide ja kändude see asi läks. Koos minuga tulid Tammekast pealinna ka Siim Roops, Oliver Konsa ja Rasmus Tomson, nemad said paremini ree peale.»
Tartust on Tallinna klubidesse siirdunud omajagu mängijaid, kuid nii mõnegi jaoks on suurlinnas pallimine osutunud liiga kõvaks pähkliks. Flora särgis oma karjääri kolmanda Eesti meistritiitli võitnud Jürgensoni sõnul on võtmesõnaks kohanemine. «Tegelikult pole see üldse lihtne,» tõdes Jürgenson. «Võid mõelda küll, et mis see Tallinna ja Tartu vahemaa on, aga kogu see elumuutus võib alguses ikka päris ära ehmatada. Aga samas on selge, et kui on tahtmist ja soovi mängida, siis saab hakkama igal pool.»
Nii Jürgenson kui ka Hurt kinnitavad kui ühest suust, et Tartust lahkumine oli tagantjärele vaadates ainuõige otsus. «Mingil hetkel tuleb Tartus piir ette,» nendib Jürgenson ja toob välja ülikoolilinna vutielu suurima kitsaskoha: «Treeningtingimused Floras on ikka midagi muud kui Tartus: sa võid igal suvalisel hetkel minna harjutusväljakule või jõusaali – mine ja tee!»
«Kui üks õhtu aastate eest välja arvata, siis pole küll mõelnud, et tahaks Tartusse tagasi,» lisas Jürgenson.
«Loomulikult ei kahetse, et Tallinnasse tulin,» rääkis aastatel 2009-2011 Tammeka esindusmeeskonna juures pea- ja abitreenerina tegutsenud Norbert Hurt. «Samas mul otsest soovi kusagile mujale minna ei olnud, minu esimeseks prioriteediks oli ikkagi töö Tammekas ja Tartu jalgpalli arendamine: ütlesin neli aastat tagasi ka Florale, et esmalt pean rääkima Tammekaga. Sealt aga enam konkreetset pakkumist ei tehtud.»
Raske töö magusad viljad
Tänavuse edu taga näevad nii Jürgenson kui ka Hurt treenerite ja meeskonna järjepidevat tööd. «Tõestasime ilmekalt, et väide «Mänge võidetakse ründega, tiitleid kaitsega» peab jätkuvalt paika,» tõstis Jürgenson esile Flora kaitseliini kindlaid esitusi. «Samas oleme muidugi kaitsega ka viimased kaks ja pool aastat tõsist tööd teinud.»
«Võtmesõnaks on areng. Muidugi oli hooaja jooksul ka süngemaid hetki, kuid uskusime kogu aeg, et oleme õigel teel,» lisas omalt poolt Hurt.
Väljaspool Tallinna sündinud FC Flora mängijad:
Markus Jürgenson, Albert Prosa, Richard Aland, Mihkel Ainsalu – Tartu
Joonas Tamm, Janar Õunap – Viljandi
Mait Toom – Põlva
Madis Vihmann – Sangaste
Rauno Alliku – Pärnu
Gert Kams – Koeru
Magnus Karofeld – Rakvere
Andre Frolov – Emmaste
Roman Sobtšenko – Püssi
Maksim Gussev – Narva
Zakaria Beglarišvili – Tbilisi (Gruusia)
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)