Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/26/4636095t1h1211.jpg)
Täna kogunesid haridus-ja teadusministeeriumisse Eesti erakoolide esindajad ja lapsevanemad, et edastada pöördumine valitsusele, riigikogule ja avalikkusele. Erakoolid pole rahul seadusemuudatuse eelnõuga, mis võtaks omavalitsustelt kohustuse osaleda nende õppeasutuste tegevuskulude katmises.
Erakoolide esindajate sõnul satuks erakooliseaduse muutmise tagajärjel üle 6000 lapse keerulisse olukorda ning mitmeid koole ähvardaks sootuks sulgemine. Pöördumises märgitakse, et kavandatav seadusemuudatus seab eraalgatuslikud koolid sõltuvusse kohalike omavalitsuste meelevallast ja teeb neile sisuliselt võimatuks planeerida tegevust ette pikemalt kui üheks valimistsükliks. Erakoolide arvates tuleks tegevuskulude katmine tagada seniste põhimõtete järgi kuni koostöös huvigruppidega väljatöötatud rahastamismudeli rakendumiseni.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets kinnitas, et eraharidus on oluline ning riik jätkab erakoolidele võrdselt haridustoetuse andmist, küsimus on selles, millises ulatuses peab eraharidust toetama avaliku teenuse jaoks mõeldud rahast.
Laidmetsa sõnul tõstatab erakoolide soov, et seadusemuudatuse korral võtaks riik tegevustoetuse maksmise omavalitsustelt üle, mitmeid keerulisi küsimusi. «Miks sellisel juhul annaks riik erakoolile poole võrra suuremat toetust kui omavalitsustele, kellel on põhiseaduslik kohustus garanteerida koolikoht kõigile oma lastele? Kuidas suhtuda võimalusse, et erakoolid saavad siis ka eraraha kaasata? Kuidas saab riik toetada koolipinna laiendamist ajal, kui riigi- ja omavalitsuste koolides seda kokku tõmmatakse, et taristusse kuluvat raha panustada rohkem õpetaja palka ja õppe sisusse,» laiutas Laidmets käsi.
Erakooliseaduse muutmise eelnõu taga on eelmisest aastast pärinev riigikohtu otsus, mille kohaselt ei saa riik panna omavalitsusele kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsusele selle jaoks eraldi raha. Sisuliselt soovitakse taastada nelja aasta tagune seis, mil erakoolide tegevuskulude katmise toetamine oli omavalitsuste jaoks vabatahtlik.
Kommenteerib Riho Raave, Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja:
«Mõnes mõttes on tänase pöördumise suhtes keeruline seisukohta võtta, sest segast on jätkuvalt hästi palju. Eks iga huvigrupp näeb asju oma mätta otsast.
Selge on see, et koolide rahastamine on pikkade tagajärgedega protsess ning see ei ole õige, kui täna teeme ühe otsuse ja homme otsustame ümber. Selles mõttes ei pea ma kiireid muutusi õigeks.
Ministeeriumit võiks selles mõttes nokkida, et teemaga ei tegeldud enne, kui tuli see Riigikohtu otsus. Enne oli riik rahul, samas omavalitsustele oli see ikkagi seadusega ette nähtud kohustus.
Kui seadusemuudatus siiski jõustub, peame Tartu erakoolidega kokku istuma ja asju arutama. Kas me ikka peame need erakoolide pakutavad lisaväärtused – näiteks väiksemad klassid, õpetajate suurema tähelepanu – kinni maksma? Praegui on nii, et maksame erakoolidele tegevuskulude katteks õpilase kohta 91 eurot kuus. Samas näiteks Forseliuse kooli puhul, mis on õpilaste arvult samas suurusjärgus keskmise erakooliga, on see summa õpilase kohta 68 eurot kuus.
Oleme võtnud seisukoha, et see 91 eurot on number, millega arvestame ka edaspidi. Samas tuleb ikkagi ära oodata, kas plaanitav seadusemuudatus ka reaalselt vastu võetakse. Me toetame erakoole jätkuvalt, kuid ei tohi unarusse jätta ka munitsipaalkoole.»