Vaba Kuuba pakuks paremat lugu

Lauri Räpp esitles Tasku keskuse Rahva Raamatus oma raamatut «See ei ole minu Kuuba» (Tammerraamat, 2015, 257 lk). Foto: Raimu Hanson

Noor tartlane Lauri Räpp esitles paar nädalat tagasi Tartu kesklinna suurimas raamatupoes oma esimest kaante vahele jõudnud üllitist «See ei ole minu Kuuba». Esitlusele oli saabunud ka suurem osa neid, kes temaga koos võtsid ette reisi sellele nn vabadusesaarele.

Kaheksaliikmeline reisiseltskond oli valmistunud seiklema. Nad läksid otsima peale Kariibi mere päikseliste randade ka rummi, salsat, sigareid ning Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide autoromusid ja kuumaverelisi rahast huvitatud kaunitare.

Seda kõike on kirjeldanud varasemadki Kuubal käijad, nagu samuti Castro võimu all üha süvenevat vaesust, mis hakkab silma eelkõige lagunenud majades ja auklikes teedes. Erinevalt oma eelkäijatest on Lauri Räpp kogu seda riiklikku hoolimatust ja laga kirjeldanud täiest jõust ning reisikirja pealkirjastanud «See ei ole minu Kuuba».

Ilmselt viskab autor sellise pealkirjaga nalja ühe teise kirjastuse raamatusarja suunas. Ühtlasi paistab sellest välja, et ta tahab oma Kuubaks niisugust riiki, mis oleks praegusest tunduvalt parem, ilusam ja vabam. Eeldusi selleks on reisiseltskond märganud.

Küllap annaks unistuste Kuuba autorile võimaluse kirjutada ka paremat lugu. Äsja ilmunud raamatu kaante vahel leidub kohati nn poliitilist ebakorrektsust (tõmmusid inimesi on nimetatud brikettideks) ja taktitust (naisi on nimetatud lehmadeks), mis heidavad kirjapanekule halba varju.

Refräänina korduvad igahommikuse rummipohmeluse kirjeldused lähevad pikapeale tüütuks, samuti ka koleda haisu ja jubeda sisemusega käimlate üksikasjalik kirjasõnas jäädvustamine. Loodetavasti tuleb juba varsti aeg, mil Lauri Räpp võiks kirjutada raamatu «Minu Kuuba».