Sel sügisel on Tartu katoliku hariduskeskuse ajaloos esimest korda kaks üheksandat klassi, mis tähendab, et kevadel oleks piisavalt lapsi, kes soovivad kooli gümnaasiumiosas jätkata. Linn soovitab gümnaasiumi avamist siiski hoolikalt kaaluda.
Erakool soovib järgmisel aastal avada gümnaasiumi
23. oktoober 2015, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu katoliku hariduskeskuse õpilaste arv kasvab iga aasta vähemalt paarikümne õpilase võrra. Koolil on gümnaasiumi avamise plaan olnud 2011. aastast. Praeguseks on haridus- ja teadusministeeriumile esitatud arengukavad, põhikiri, info kvalifitseeritud õpetajate olemasolu kohta ja muud dokumendid. Sellel aastal loodetakse saada ministeeriumilt ka koolitusluba.
Kooli 9. klassides õpib ligikaudu viiskümmend õpilast. Katoliku hariduskeskuse direktor Heiki Haljasorg rääkis, et õpilaste seas tehti küsitlus, millise gümnaasiumi kasuks nad peale lõpetamist otsustaksid. Esimene valik oli Hugo Treffneri gümnaasium ja teine Tartu katoliku gümnaasium. «Kui panime aga esimese ja teise valiku kokku, siis 61 protsenti õpilastest ütles, et valivad katoliku gümnaasiumi,» rääkis Haljasorg.
Direktori sõnul võivad õpilased ümber mõelda, aga küsitlus annab koolile lootust ja kindlustunnet gümnaasium avada, sest lisaks katoliku hariduskeskusele on Tartus veel kaks kristlikku kooli: Tartu Peetri kool ja kristlik põhikool.
Oma maja
Järgmisel õppeaastal on plaanis avada 10. klass ja seejärel igal aastal gümnaasiumisse õpilasi juurde võtta. Tulevasi gümnasiste hakatakse õpetama Jakobi tänaval, kus tegutseb praegu põhikooliosa. Pikemas perspektiivis unistab kool, et gümnaasiumil oleks eraldi hoone aadressil Veski 2.
Direktori sõnul pole koolil ühtegi laenu, sest näiteks piiritagused katoliiklikud heategevusorganisatsioonid on väga palju neid toetanud ja panustanud nii põhikoolimaja kui ka Oru tänava maja renoveerimiseks. Oru tänavas tegutsevad lasteaed ja algklassid.
Kool loodab ka edaspidi laenudeta hakkama saada. «Me oleme läbirääkimisi pidanud Saksamaaga. Meil on lootust, et meie sõbrad välismaal aitavad gümnaasiumi ehitamisel,» rääkis ta. Tema sõnul võiks gümnaasiumihoone kõige varem valmida 2017. aastal, kuid loodetavasti valmib vähemalt Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks.
Kool tuleb
Kui gümnaasiumile saadakse tegevusluba, hakatakse muu hulgas planeerima kevadisi sisseastumiskatseid. Katoliku kooli direktor ütles, et gümnaasiumis kindlaid õppesuundi ei ole, vaid kool soovib, et õpilased saaksid väga palju ise kursuste kohta kaasa rääkida.
Haljasorg rääkis, et loengute asemel soovitakse keskenduda rohkem arutlemisele ning artiklite ja tekstide lugemisele ning kirjutamisele. Samuti peab direktor tähtsaks konstruktivistlikku õpikäsitlust.
Direktori sõnul on väga raske öelda, kui palju järgmisel aastal 10. klassi õpilasi vastu võetakse, ja ka seda, kas tuleb mitu klassi. «Aga see, et kool tuleb, on kõige tähtsam,» ütles ta lisades, et kool soovib taastada 1625. aastal suletud katoliikliku gümnaasiumi.
Rahastamine lahtine
Katoliku hariduskeskus on erakool. Õpilastel tuleb tasuda kuus õppemaksu 37 eurot. Lisaks toetab riik kooli tegevuskulusid iga lapse pealt 91 euroga kuus. HTM kaalub alates 2016. aastast erakoolide tegevuskulude toetuste maksmise lõpetamist ja seega oleks kulude hüvitamine tulevikus omavalitsustele vabatahtlik.
Kui riik enam erakoole ei toeta, otsustab toetuse suuruse kohalik omavalitsus. Kui viimane praegusel kujul enam erakoole ei peaks toetama, tähendaks see Haljasoru sõnul seda, et näiteks lastekodulapsi ja erivajadustega lapsi oleks kooli võtta keerulisem.
Sellises olukorras tuleks tõsta teiste õpilaste õppemaksu, et aidata neid, kellel pole võimalik õppemaksu tasuda.
Kui riik peaks otsustama, et erakoole enam ei toetata, tuleb Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul otsustada, mida tehakse gümnaasiumiastmega, kuna kohti Tartu linna gümnaasiumides juurde vaja ei ole.
«Tahaks sõnumina öelda erakoolidele, et kaalugu enne üheksa korda ja siis üks kord otsustagu, kas tasub laieneda ja gümnaasium juurde teha, kui ebastabiilne olukord erakoolide rahastamises jätkub,» ütles ta.
Haljasoru sõnul pole erakooli gümnaasiumiosa rahastamist veel linnaga arutatud, sest koolitusluba veel ei ole. Ta leiab aga, et kristliku kallakuga kooli õpilastel peaks olema võimalus jätkata sama kooli gümnaasiumiastmes.