Teeäär varjas sünget saladust

Aastakümneid kadunud sõjahauad asusid otse suure maantee ääres. Foto: Arnold Unt

Vara vallast Kaudalt, otse Aovere–Kallaste maantee äärest tuli päevavalgele Teise maailmasõja lõpupäevilt pärinev matmispaik, milles 44 Saksa poolel langenud sõduri säilmed. Tegemist on tänavuse suurima sõjahaualeiuga Eestis.

«Emajõel 1944. aasta varasügisel rinnet kinni pidanud piirkonnas on selliseid väikseid välikalmistuid olnud päris mitmeid, kui mitte kümneid,» rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt, kes kalmud leidis. Kauda haudadesse on maetud Emajõe rindel ning Vahi ja Tila küla piirkonnas võideldes langenud ning Ätte külas asunud välilaatsaretis augusti lõpupäevadest 17. septembrini haavadesse surnud sõdurid.

Kauda sõjahauad on rahva mälus endiselt elus, kuid kõik varasemad katsed need üles leida osutusid tulutuks. «Ühelt poolt on probleem selles, et tegemist on haritava põlluga, kus suvalisel ajal välitöid teha ei saa, teisalt aga selles, et inimese mälu veab alt ja kiputakse näitama teist kohta,» selgitas Unt, kes ise oli varem Kaudal kahel korral tühjade kätega jäänud.

«Koht on justkui lihtne: teeristi juures põllu peal. Kuid aega on ikkagi nii palju mööda läinud ja need, kes asjast tõepoolest midagi teadsid, on ammu surnud,» lisas Unt.

Kondiotsimismasinat pole

Kauda hauad leidis Unt lõpuks suuresti tänu aastatepikkusele kaevamiskogemusele. «On tekkinud oskus infot filtreerida, aru saada, mis selles infos natuke nihu kisub,» rääkis Unt. «Ja muidugi ka eelmised käigud – teadsin juba, millistes niinimetatud teadjate poolt kätte juhatatud kohtades otsitavat objekti tegelikult ei ole.»

«Mingit haual piiksuma hakkavat kondiotsimismasinat meil ei ole,» lükkas Unt ümber kuulujutud tema valduses olevast imelisest agregaadist. «Kaudselt võiks abi olla ehk georadarist, kuid need on väga kallid ja väga raskelt käsitsetavad ning pigem meenutab sellega haudade otsimine kirvega kure püüdmist.»

Haudadesse maetud Saksa sõdurite tuvastamisega ja ümbermatmisega Eesti riik ei tegele, see ülesanne on riikidevahelise lepingu järgi Saksamaa sõjahaudade hoolde rahvaliidul.

Undi sõnul soovib organisatsioon säilmete ümbermatmist korraldada nii kiiresti kui võimalik, ent tuvastamisprotseduuride keerukuse tõttu ning Saksamaa õigusruumi ja asjaajamiskorra olemust arvestades võib ametlik protsess aega võtta isegi aastaid.

Unt selgitas, et arvamus, nagu oleks Saksa sõdureid tuvastada väga lihtne, ei pea paika. Reaalsus on midagi muud: isegi kui meestel kaelas olevad tuvastusžetoonid – ja neid leitakse üldse vaid veidi üle poolte langenute juurest – on loetavad, on see alles väike osa tööst. Neil žetoonidel tähistab meest number, kuid numbrile vastavaid dokumente ei pruugi leida ka Saksamaa arhiividest.

«Sealsed töötajad on tõdenud, et suudavad žetoonidele, mis on vaatamata oksüdeerumisele loetavad, leida nimelised vasted umbes 70 juhul sajast,» rääkis Unt.

Ümbermatmise ootel

Kaudalt leitud 44 sõduri säilmed maetakse ümber Narva Saksa sõjaväekalmistule. Tuvastus- ja muude ametlike protseduuride ajal hoitakse sõdurite maiseid jäänuseid kohas, kus nad on kaitstud ilmastiku ja juhuslike pilkude eest.

Arnold Undi sõnul pakub talle sõjahaudade otsimisel kõige suuremat rahulolu, kui pikalt peamurdmist pakkunud mõistatus saab lahendatud ning langenud saavad väärikalt ümber maetud.

«Kaudal oli näiteks tore hetk, kui üks mees pidas tee ääres kinni ja meenutas, kuidas tema isa oli neist haudadest rääkinud. Ta oli päris liigutatud, et mehed sealt lõpuks ära saavad,» rääkis Unt.

Tartumaa suurim

«Tänavu ei ole eriti palju väljakaevamisi olnud, seega on Kauda leid selle aasta suurim Eestis,» kinnitas Tartu Postimehele muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Ingmar Noorlaid. «Samuti peaks tegemist olema üldse suurima sõjaaegse kalmistuga, mis Tartumaalt on leitud.»

«Arvestades, mida veel üldse on Eestist võimalik üles leida, on tegemist päris suure leiuga,» märkis omalt poolt Unt.

Ta lisas samas, et kui arvesse võtta kõike seda, mis Eestis on olnud või kes kõik siit üle on käinud, on Kauda leid pigem keskmine või isegi väiksemapoolne.

«Maailma mastaabid on muidugi  hoopis midagi muud: näiteks Poolas maeti hiljuti ümber poolteist tuhat Teise maailmasõja ajal langenud sõdurit,» märkis Unt.