Tartu Ülikool arendab kaht kesklinna

Andres Liinat. Foto: Sille Annuk

Kas Maarjamõisa väljale kerkib uus kesklinn ning kas Tartu Ülikooli kesklinna hoonetesse hakkab ratastooliga pääsema? Ülikooli ruumilise arengu põhimõtted annavad nendele küsimustele vastused.

Reedel arutas Tartu Ülikooli nõukogu ülikooli ruumilise arengu põhimõtteid Tartu linnas ehk seda, kus ja kuidas kasutab ning ehitab ülikool hooneid järgneva viie aasta jooksul.

Neist põhimõtteist juhindub ülikool uute hoonete rajamisel ning olemasolevate remontimisel ja funktsioonide muutmisel. Näiteks kavatseb ülikool paberile panna iga maja kohta, kas tegu on õppe- või teadushoone, haldushoone või üliõpilaselamuga.

Rattaga Maarjamõisa

Arengupõhimõtete järgi ongi ülikoolilinnas tulevikus kaks «kesklinna»: ajaloolise hoonestusega piirkond kesklinnas ja teaduslinnak Maarjamõisa väljal. Linnageograafid on seesuguse paiknemise miinuseks toonud transpordiprobleemi.

Ruumilise arengu põhimõtetes on lubatud, et ülikool asub koostöös TÜ Kliinikumi ja Tartu linnaga arendama ka kergliiklusteid ning paremat transpordiühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel.  
Põhimõtete juurde kuuluvas seletuskirjas seisab, et planeeringuga täpsustab ülikool võimalikud võõrandatavad krundid ja hooned. Sellest võib välja lugeda, et ülikool justkui sooviks mõned hooned ja krundid ära müüa.

TÜ kantsler Andres Liinat selgitas, et ülikoolil on nimekiri varadest, mis pole seotud ülikooli põhitegevusega. Juhul kui seal nimekirjas toodud kinnistutele ja hoonetele pole võimalik leida uut ja tõhusamat kasutust, kaalub ülikool selle vara müüki, sedastas Liinat. Samas lubas ta, et ühtki ajaloolist hoonet mainitud nimekirjas pole ega ole kavatsust neid ka sinna lisada.

Ülikooli ruumilise arengu põhimõtetes seisab, et ülikool vähendab enda kasutuses olevate hoonete hulka ning eelistab senistest hoonetest kesklinna piirkonnas suuremaid ja funktsionaalsemaid.

Praegu asuvad ülikooli haldus- ja tugiüksused kesklinnas kuues majas, mistõttu on häiritud ametkondade infovahetus ja koostöö ning ruume ei kasutata kuigi tõhusalt.

Küütri 2 tulevikuta

Üks väike kesklinnas asuv haldushoone on ka Küütri 2, milles tegutsevad õppeosakond, kantsler ja tema alluvad. Liinati jutu järgi pole Küütri 2 hoones kui endises korterelamus kuigi otstarbekas pinnakasutus, mistõttu  ei sobi see hästi töö- ega õpperuumideks.

Postimehele teadaolevalt on kantsler käinud ülikooli peahoones endale sobivat kabinetti vaatamas. Küsimusele, kas kantsleri tööruumid võivad tulevikus asuda peahoones, jättis Liinat vastamata. Küll aga lisas, et Küütri 2 hoone ja sealsete üksuste kohta pole praegu veel konkreetseid otsuseid.

Kavas on kirjas, et praegustes hoonetes ehitustööde tegemisel arvestatakse liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestega. Siiani on ratastoolis liikuvail tudengeil olnud mure vanades hoonetes auditooriumidesse pääsemisega.

Liinat väitis, et erivajadustega inimeste tarvis ümberehituste tegemine on olnud raskendatud rahanappuse ja muinsuskaitse piirangute tõttu.

Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peainspektor Ilona Merzin märkis, et tarvilike invasissepääsude ja -tõstukite rajamist muinsuskaitse ei keela. Näiteks tõi ta mitu Raekoja platsi hoonet ning Lutsu tänava Teatri Kodu maja, neile vanadele ja seepärast nõudlikele hoonetele on suudetud teha invasissepääsud ja -tõstukid maja taha. Ülikool võib oma majadele kaaluda samasuguseid ümberehitusi.

Ebavajalik vara
TÜ põhitegevusega mitte seotud vara, millele ülikool ei leia kasutust.
• Baeri 6 tenniseväljakud
• Tulika 1 vivaariumi kasutuseta hoone.
• Tähe 4 füüsikahoone.
• Pirni 2 molekulaar- ja rakubioloogia õppehoone.
• Riia 142 bussipaviljon, viilhall ja füüsikainstituudi hoone.
• Nooruse 9 õppehoone, mida praegu kasutab tervishoiu kõrgkool.
• Tiigi 78, 80 ja Kastani 43 asuvad õppehooned ja elamud.
• Eluruumid (Aardla 130, Kaunase pst 44, Lossi 38, 38a, 38b, Mõisavahe 66 ja Uus 1).
Ülikool soovib müüa Veski villa (Veski 6), Narvas Kerese 14 ja 14a asuvad üliõpilaselamud ja Narva kolledži õppehoone.