Linn ja riik murdsid pead Masingu kooli üle

Pildil Tartu Herbert Masingu kooli õpilased koosolekust osa saamas.

FOTO: Sille Annuk

Oktoobri lõpul jõudis Tartu linn haridusministeeriumiga kokkuleppele, et Herbert Masingu koolist saab tulevast õppeaastast riigikool, kus omandavad haridust erivajadusega õpilased tervest Eestist.



Eile kohtusid linnaametnikud ja ministeeriumi esindajad, et panna paika ühiste kavatsuste protokoll ehk tegevuskava selle kohta, kes, mida ja mis ajaks teeb. Samas ei osalenud kokkusaamisel ühtki kooli esindajat – miks? Abilinnapea Jüri Sasi selgitas, et praegune arutelu ei puuduta kooli.

Osalejad leppisid kokku, et kohtumisel räägitut ei avaldata enne, kui ühiste kavatsuste protokoll on kirja pandud. «Me ei taha, et kool kuuleks sellest ajakirjanduse kaudu,» ütles Sasi. Kui ühised kavatsused on kirjas, kutsuvad ametnikud kooli esindajad kohtumisele ning annavad tegevuskavast ülevaate, lubas Sasi.  

Mida ametnikud kokkusaamisel arutasid? «Põhisõnum oli, et õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate jaoks ei tohi midagi muutuda,» sedastas Sasi. Kuna riigikooli töötajad on riigi, mitte kohaliku omavalitsuse palgal, peaks personal riigikooliga uue tööandja saama.

Sasi sõnul tagab tegevuskava ka selle, et kogu kooli personalil jääb töökoht alles ja palk endiseks.

Masingu kooli direktor Tiina Kallavus märkis, et kui kool muutub üleriigiliseks, tekib vajadus õpilaskodu järele. Ta loodab, et nii see kui mitu muudki nüanssi räägitakse lähiajal linna ja ministeeriumi esindajatega selgeks. Kuna Masingu kool on Eestis ainus omataoline, leidis Kallavus, et on mõistlik, kui sinna saavadki tulla lapsed kogu riigist.  

Tartu soovib riigile üle anda ka Mart Reiniku gümnaasiumi. Sasi sõnul kohtus ta haridus- ja teadusministri Tõnis Lukasega üleeile ning siis lükkas minister selle teema arutamise tulevikku.

Loe ka neid

Tagasi üles