/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2015/10/20/4614851t1h8383.jpg)
Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis tuli täna esitlusele maailma esimene «Eesti-leedu sõnaraamat». Selles on 5000 sõna alates aabitsast ja lõpetades üürnikuga, kuid näitelausete hulgas esiti olnud Võrtsjärv pidi lõpuks välja jääma.
Võrtsjärv ei sobinud ajaloo esimesse «Eesti-leedu sõnaraamatusse»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnaraamatu autorid on Tartu ülikooli leedu keele ja kultuuri lektor Tiina Kattel, Giedrė Priks ja Reda Šmitaitė. Kõik kolm on praegu tartlased, kuid väga tihedalt seotud Leedu ja leedu keelega.
Tiina Kattel rääkis, et kakskeelse sõnaraamatu eesti keele osa koosneb suuresti Eesti Keele Instituudi «Eesti keele põhisõnavara sõnastikust». «Eesti-leedu sõnaraamatu» tegemiseks oli autoritel luba teha selles muudatusi.
Katteli andmetel jäi «Eesti keele põhisõnavara sõnastikust» muutmata neli viiendikku. Ühest muudatusest rääkides tõi ta näitelause, milles on mainitud Võrtsjärve.
«Leedu keeles on selline reegel, et mitteleedu koha- ja isikunimed leedustatakse,» ütles Kattel. «Mina jätsin alguses leedukeelsesse näitelausesse Võrtsjärve, aga kui see tuli mulle leedu toimetajalt tagasi, oli Võrtsjärvest saanud Virtsjerve.» (Viga parandatud - varem oli siin Virtsjarvas.)
Niisugust nime ja koos sellega näitelauset ei pidanud Tiina Kattel «Eesti-leedu sõnaraamatus» avaldamiseks sobivaks.
Lektor ja tema tudengid
«Ma olen pool oma teadlikust elust elanud Vilniuses,» ütles Kattel. Ta läks sealsesse ülikooli leedu keelt õppima aastal 1991. Ja kui Eesti haridusministeerium määras aastal 2002 ametisse kaks esimest ametlikku eesti keele ja kultuuri välislektorit, läks üks Peterburi ülikooli ja teine – Tiina Kattel – Vilniuse ülikooli. Tartlanna oli seal ametis ühtejärge kuus aastat.
Giedrė Priks on tema endine üliõpilane Leedus töötamise aastaist. Hiljem tuli ta Tartusse magistriõppesse. Ta on eestlasega abielus ja praegu väikse lapsega kodus, nii et ei saanud sõnaraamatu esitluselegi minna.
Reda Šmitaitė alustas eesti keele õpinguid samuti Tiina Katteli juures Vilniuses. «Ta oli tõsine estofiil, tundis suurt huvi kõige vastu, mis Eestit puudutas, õpetas paar aastat Tartu ülikooli keelekeskuses leedu keelt ja elab praegugi Tartus,» ütles Kattel.
Sõnaraamatu on toimetanud Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Birute Klaas-Lang ning Vilniuse ülikooli lituanistika kateedri lektor Joana Pribušauskaitė.
«Leedu-eesti sõnaraamat» ilmus aastal 1969. Miks ei ole varem ilmunud suurt eesti-leedu sõnastikku? Sest niisuguse koostamine ja väljaandmine on Katteli hinnangul ikka üks väga suur ja väga kallis töö. Nüüd leidus selleks tegijaid, aega ja raha.
Euroopa Liidu ja Leedu raha
Sõnaraamatu koostamine ja väljaandmine oli üks aastatel 2012-2015 Vilniuse ülikoolis läbi viidud rahvusvahelise projekti «Lietuva čia ir ten: kalba, kultūra, visuomenė» («Leedu siin ja seal: keel, kultuur, ühiskond») tegevusi. Raha tuli Euroopa Liidu sotsiaalfondist ja Leedu Vabariigi eelarvest.
«Eesti-leedu sõnaraamat» on Katteli sõnul koostatud eelkõige algajale ja edasijõudnud leedulasest eesti keele õppijale, kuid teisalt sobib see kasutamiseks ka leedu keelt õppivale eestlasele.