Galerii: 18. sajandi terasmees, kelle kõrval kahvatub isegi seltsimees Käbin

Rahvusarhiivis on avatud näitus «Kindralkuberner George von Browne ja tema aeg». Von Browne oli mees, kes valitses Eesti aladel kokku 30 aastat – nagu märkis näituse avamisel professor Mati Laur, teeb ta sellega silmad ette isegi Johannes Käbinile, kes oli Eestimaa kommunistliku partei I sekretärina  ENSV-s kõrgeima võimu kandja 28 aastat.

Sel aastal möödus 250 aastat 1765. aastal Liivimaal välja kuulutatud nn Browne’i positiivsetest määrustest, mille sihiks oli talupoegade õigused juriidiliselt määratleda. Nende hulka kuulusid näiteks talupoegade õigus vallasvarale ja õigus mõisniku peale sillakohtusse kaevata.

Näituse ühe korraldaja Liina Rebassoo sõnul ei olnud von Browne’i näol aga tegemist pelgalt Katariina II aegse kõrge riigiametnikuga, vaid mehega, kelle elusaatus oli tõeliselt värvikas. Rahvuselt oli von Browne iirlane, kuid 27-aastaselt rändas ta Venemaale ning asus teenistusse Izmailovo kaardiväepolgus. Ta tegi Venemaal suurt sõjaväelist karjääri, osales paljudes lahingutes, sai korduvalt haavata ning langes lõpuks türklaste kätte sõjavangi. Sealt õnnestus tal põgeneda ning tagasi Peterburgi jõuda. 1758.a sai von Browne Zorndorfi lahingus ränga peahaava ning mehe kolp lapiti kokku hõbeplaadiga.

Liivimaa kindralkuberneriks määrati von Browne 1762.a, hiljem sai temast ka Eestimaa kubermangu ning Riia- ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner. Ametisse jäi 94-aastaseks elanud mees kuni surmani.

Arhiiviallikatele tuginev näitus püüab värvikate näidete abil rikastada koondpilti kindralkubernerist ja tema jalajälje ulatusest tänapäeva Eesti aladel. Väljavalitud nopped arhiivi kogudest ilmestavad ühest küljest tema silmapaistvat isikut, teisalt tema kui riigiametniku muljetavaldavat haare ning sedagi, kuidas von Browne’i teod mõjutasid kaasaja tavainimeste elu ja saatust.

Tagasi üles
Back