/nginx/o/2010/06/08/383054t1h5bc4.jpg)
Täna kiitis vabariigi valitsus heals Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, mis paneb täpsemalt paika rahvusülikooli ülesanded ning muudab ülikooli juhtimispõhimõtteid.
Rahvusülikooli seaduseelnõu sai valitsuselt heakskiidu
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
4. november 2010, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on Tartu Ülikoolil rahvusülikoolina muu hulgas kohustus edendada eesti keelt ja kultuuri ning Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi. Samuti arendada eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas heameelt, et uues seaduses antakse Tartu Ülikoolile kui rahvusülikoolile konkreetne sisu. Samuti parandab juhtimismudeli muutus seotust Eesti ühiskonnaga.
Rahvusülikooli ülesannete täitmiseks tuleb Tartu Ülikoolil luua vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri. Sihtsuunitlusega professuuride rahastamiseks annab täiendavalt raha riik.
Seadus kohustab Tartu Ülikooli ka säilitama ja arendama kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid.
Ülikooli uus juhtimismudel peab parandama erinevate juhtimistasandite koostööd ning kindlustama õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalu. Samuti tagama ressursside otstarbeka kasutamise.
Kõrgeimaks otsustuskoguks saab 11-liikmeline nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ning tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Nõukogu valib edaspidi vabariigi valitsus haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul.
Nõukogu koosseisu, mis valitakse viieks aastaks, nimetab viis liiget Tartu Ülikooli senat, viis liiget haridus- ja teadusminister ning ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia.
Senat saab olema aga ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi eest. Senatis on kuni 22 liiget: rektor senati esimehena ning 21 ülikooli liikmeskonnast valitud liiget, kellest vähemalt viiendiku moodustavad üliõpilased.
Rektori rolliks jääb ülikoolis igapäevase töö juhtimine, rahaliste vahendite kasutamine kooskõlas nõukogu ja senati otsustega.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused aga järk- järgult alates 1. jaanuarist 2012.
Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, selle toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtevalveerimist.