Milline võiks olla meie kesklinn?

Indrek Ranniku
, Tartu linna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubahalli vastas asuva pargi 
Vabaduse puiestee poolses ääres 
on planeeringu järgi koht linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tulevasele hoonele.
Kaubahalli vastas asuva pargi Vabaduse puiestee poolses ääres on planeeringu järgi koht linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tulevasele hoonele. Foto: Margus Ansu

Enne, kui süveneda kesklinna planeeringu detailidesse – hoonestus, haljasalad, liiklus, sillad, paadisadamad –, on vaja mõista, miks planeering on üldse koostatud.

Mis siis on praegu viga ja kuhu me soovime liikuda. Kuna linna süda on kogu linna ja kaudsemas tähenduses ka kogu regiooni mootor, on väga oluline, milline strateegiline arengusuund on valitud.

Vaadakem tõele näkku: Tartu linnal puudub hea geograafiline asend, mis aitaks kergemini saavutada majanduskasvu. Samuti pole piisavad rände tagamaad, kuna Lõuna-Eesti rahvastik väheneb kiiresti.

Pikemas perspektiivis viiks see Tartu linna rahvastiku ja majandusliku aktiivsuse vähenemisele, mis mõjutaks atraktiivsuse ja konkurentsivõime kahanemist terves linnas, sealhulgas kesklinnas. Seega peab Tartu kõvasti pingutama, et arendada oma rolli hariduskeskuse ja regiooni keskusena ning säilitada senine elanike arv.

Enne planeeringu koostamist vaieldi läbi kesklinna tulevikuvisioon.

Visiooni kohaselt peab kesklinn ühest küljest liikuma nüüdisaegse linnaruumi poole – olema rahvusvahelistuv, suurema osa ööpäevast elav, üha enam jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline. Aga samuti peab kesklinn olema linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale võimalusrohke elamise, õppimise, «tarkade» töökohtade, vaba aja veetmise, ostlemise ja asjaajamise koht.

Teisest küljest peab planeering väärtustama ajaloolist linnaruumi: vanalinna ja looduskeskkonda, jõge ja Toomemäge. Ilma nendeta Tartu poleks Tartu.

Siin peituvadki põhjused, miks nii mõneski kohas kardinaalsed muudatused maakasutuses, ehitamises, liikluses on üldse ette võetud.  

Nii on hoonestuse tihendamisel, sealhulgas haljasalade hoonestamisel ja hoonestusreeglite seadmisel, alati ees üldisemad eesmärgid.

On selge, et lahendust, mis kõigile meeldiks, pole võimalik koostada. Kellelegi meeldib jõeäärne hoonestus, kellelegi rohelus, kellelegi meeldib parkida auto vanalinna südames, kellelegi meeldib võimalikult lai jalakäiguala.

Kõikide muudatuste eesmärk linna jaoks on aga viia ellu visiooni. Lisanduvad hoonestusvõimalused tagavad regiooni keskusfunktsiooni tugevnemise (riigimaja, ülikooli õppehooned), linnale hädavajalike «tarkade» töökohtade loomise.  

Toomemäe kujunduse ja kasutuse ning väärtusliku hoonestuse ning detailne käsitlemine tagab Tartule traditsioonilise linnaruumi säilimise, parkimise suunamise vanalinna tänavatelt parkimismajadesse – vanalinnas elavale jalakäijale sobiva keskkonna loomise. Jalgrattaradade ja -teede võrgu tihendamine parandab kesklinna kättesaadavust ja tagab turvalise liikluse.

Planeeringus on kõik oluline, mis toetab valitud arengusuunda, olgu see siis kas Holmi hoonestamine või selline pisiasi nagu Riia tänava busside ootealade ühtne kujundamine linna bussiterminaliks.

Väga oluline on  rõhutada, et me määratleksime kesklinna kui võimalikult maksimaalselt avalikult kasutatavat ruumi. Seetõttu on planeeringus eraldi tegeletud avaliku ruumi ja huvide defineerimise ja välja selgitamisega. Muu hulgas on püütud ka põlistada paljud tavakohased läbipääsud, näiteks Poe tänavalt Raekoja platsile läbi kangialuste, aga loodud on ka uusi, näiteks jalakäigutänav Laialt tänavalt  Munga tänavale.

Planeeringu viimased leheküljed on keskendunud aga väiksemate alade tuleviku ja selleks vajalike tegevuste lihtsamale ja loetavamale kirjeldamisele. Selline lähenemine on valitud põhjusel, et võimaldada kvartalite kruntide omanikel ja elanikel selgemalt kaasa rääkida ümbritseva keskkonna kujundamisel.

Kuna kesklinn puudutab igat tartlast, ootame planeeringu avaliku väljapaneku jooksul kriitikat, aga eelkõige kõikvõimalikke ettepanekuid, ideid ja arvamusi, milline ikka võiks olla meie linnasüda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles