Pargid ja haljasalad teevad majadele ruumi

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kesklinna detailpaneering.
Tartu kesklinna detailpaneering. Foto: Allikas: Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond, kaart: Henri Eessalu

«Sa pole linnapea, vaid metsavaht,» pidi üks Tartu linnapea kuulma, kui kõrge hoone katuselt silmitseti Tartu linnasüdant. Puude vahelt paistis natuke katuseid, mõni kõrgem tornikiiver, aga kesklinn on ülaltvaates nagu otsatu park.

Nüüd avalikule väljapanekule saadetud Tartu kesklinna üldplaneering astub pika sammu selle poole, et uuesti hoonestada neid parke, haljasalasid ja tühermaid, mis on tekkinud viimases suures sõjas kvartalite kaupa hävinud hoonete asemele. Hoonestada on plaanis ka selliseid alasid, kus maju ei olegi olnud, näiteks ammune lihaturu asukoht Vabaduse puiestee ääres.

Planeeringu üks suuri ülesandeid on hinnata uushoonestamise vajadust ja hoonestuse tihendamise võimalust. Kuid ülesanded on märksa laiemad. Planeeringuala pindalaga ligi 180 hektarit hõlmab Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumit, kirjeldades ja kavandades nende linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust ja liiklust järgmiseks paariks aastakümneks.

Planeeringu koostajate eesmärk on soosida auto kõrval muid liikumisvõimalusi – jalgsi, jalgrattaga või ühissõidukiga peab olema senisest mugavam liikuda.

Avaparklatele on eelistatud maa-alused ja hoonesisesed parklad, selleks on määratud parkimismajade asukohad.

Ainus uus kergliiklussild on plaanis rajada Põik tänava sihis turu ja Tasku juurde, see on mõeldud Ülejõele kavandatud uue asumi paremaks sidumiseks Sadama piirkonda plaanitava asumiga.

Kesklinna võiks juurde tulla umbes 150 000 ruutmeetrit büroopinda, 120 000 ruutmeetrit elamispinda, kümneid tuhandeid ruutmeetreid kaubanduspindu, uusi hotelle, konverentsikeskus, kunstimuuseum, raamatukogu ... Planeering ei tähenda tingimata ehitamist, see loob õiguslikud võimalused, nende kasutamine on iseasi.

Planeeringuga on ette nähtud, et kesklinna ei saa üldjuhul ehitada kõrgemaid kui kuuekorruselisi hooneid, mõnel pool on juba detailplaneeringuga lubatud ehitada ka kõrgemaid hooneid. Näiteks Anne kanali otsa, kuhu enne majanduskriisi puhkemist kavandasid ärimehed spaahotelli.
------------------------------

Avalik väljapanek

• Planeeringu avalik väljapanek  on 19. novembrini raekojas

Tartu infokeskuses ja Küüni-Poe tänava nurgal infostendidel.

• Avalik arutelu liiklusskeemi tutvustamiseks on 22. oktoobril

kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, tuba 303).

• Arutelu üldiste ehitus- ja kasutustingimuste tutvustamiseks on

26. oktoobril kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna koosolekute ruumis (Raekoja plats 3, tuba 303).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles