Rahamure ähvardab Teatri Kodu tegevust

Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro loodab, et kuigi rahaline seis muutub järgmisel aastal kehvemaks, suudavad nad siiski pakkuda külastajatele võimalikult mitmekesist programmi ja positiivseid emotsioone. Foto: Margus Ansu

Linna ebapiisav toetus ähvardab tuleval aastal soiku jätta sel kevadel mänguasjamuuseumis avatud ning hoogsalt käima läinud Teatri Kodu tegevuse.

Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro oli järgmise aasta eelarvest rääkides murelik. «See vähendamine on toimunud kogu viimase aasta jooksul. Toetussummasid on tõmmatud aina vähemaks, vähemaks ja vähemaks,» lausus ta.

Muuseumi ja Teatri Kodu ühisesse eelarvesse panustab linn käesoleval aastal 2,7 miljonit krooni, millele lisandub omatulu ja projektitoetused. Eelmisel aastal, kui teatrimaja veel polnud, toetas linn muuseumi 2,3 miljoni krooniga.

Näpuotsaga juurde

Abilinnapea Jüri Sasi teatas muuseumi järgmisest eelarveaastast rääkides, et linn on otsustanud toetusraha kasvatada. Faktiliselt on abilinnapeal ka õigus, sest ettenähtud summa on uuel aastal 411 000 krooni suurem. Kuid arvestades seda, et muuseum peab nüüd üleval pidama veel teistki maja, on Vaaro hinnangul summa ilmselgelt liiga väike.

«Näib tõesti, nagu oleks meile raha juurde pandud, aga kuna muuseumi ruutmeetrite arv on kahekordistunud ja Teatri Kodu aktiivseks tegevuseks peavad inimesed tööd tegema, siis peaks ka linna toetus olema senisest poole suurem,» selgitas Vaaro.

Muuseumi direktori sõnul on nad jäänud väga keerulisse olukorda. «Kütte ja elektri pealt ei saa kokku hoida. Me ei saa ju pimedas ja külmas olla, sest muidu külastajad ei tule muuseumi. Seega saame kokku hoida ürituste, näituste ja etenduste pealt. Ja töötajate palgakuludelt,» selgitas Vaaro ning lisas, et palgakulud olid juba headel aegadel väga väikesed.

Kõige keerulisemaks peab direktor teatrimaja tegevuse korraldamist. «Praegune populaarsus on tulnud sellest, et meil on väga head töötajad. Nad teevad tööd üle aja ja mõnikord puhtast entusiasmist. Ega maja ise ju tööle ei hakka. Aga kui me peame töötajad näiteks palgata puhkusele saatma, siis kannatab kogu tegevus,» rääkis Vaaro.

Inimesi lahkub

Teatri Kodust on praeguseks juba otsustanud lahkuda vabakutseline näitleja ja lavastaja Leino Rei, kes polnud küll palgatöötaja, kuid muuseum maksis talle lavastatud näidendite eest siiski tasu.

Rei mõtles majale nime ja töötas koos teistega välja kontseptsiooni. Ta lavastas näidendi «Sipsik» ning teeb seal oma viimase tööna jõuluetenduse.  

«Kui pärast maja valmimist ei ole raha, et ideid täies mahus realiseerida, tuleb jääda ooterežiimile. Aga Tartu linnas on juba ooterežiimil töötavaid hooneid, näiteks laulupeomuuseumi saal,» rääkis Rei.

Rei sõnul on küsimus selles, et kui neid hooneid saab ühel hetkel palju, kas siis hakkab süsteem iseennast sööma? Avatakse maju, tasutakse olmekulud, aga sisuliseks tegevuseks jääb raha selle arvelt järjest vähemaks. «Kuna pinged majas ja maja ümber toimuvas on läinud loomingulise töö jaoks liiga suureks, olen otsustanud realiseerida uude hooaega planeeritud ideed mujal,» ütles ta.

Abilinnapea Sasi sõnul polegi Teatri Kodu uus teater, kus peaks olema tööl kunstiline juht ja näitlejad. «Tulevikus, miks mitte, aga järgmise aasta jooksul me ei suuda seda realiseerida,» lausus Sasi.