Haisukala pani julgemad proovile

13-aastase Alex Kullmanni ehmatas surströmming esimesel maitsmisel ära, kuid pärast nina kirtsutamist ütles ta, et kala hais on hullem kui maitse. Foto: Sille Annuk

Kui teisipäevasel rootsi köögi õhtul olnuks Vilde lokaali laes haisuandur, üüranuks see nii mis kole ja rahvas tulnuks evakueerida, sest maitsmist ootas hingetuks võttev rootsi delikatess, hapendatud räim ehk surströmming.

«Öäh,» kostab 13-aastane Alex Kullmann, pistnud suhu imepisikese killu hapendatud räime. Poisi nägu teeb vaikuses grimasse: kulmud üles-alla, suunurgad naerule-mossi. Siis aga teatab maitsja, et kõige hullem ei olegi. «Aga hirmus soolane, vürtsikas ja terav,» lisab ta.

Konserv kummub palliks

Tartu sõpruslinnade rahvusköökide nädalal neljandat korda kokkav Rootsi kokk Johan Dahlquist nendib, et kurikuulus rootsi hapendatud räim on arvatavasti üks maailma hirmsaima haisuga delikatesse.

Ninalukustava haisu või spetsiifilise lõhna, nagu Dahl-quist seda ebameeldivat odööri kutsub, annab kalale hapnemisprotsess.

Kalad pannakse koos vürtsidega üheks-kaheks kuuks vaati hapnema. Seejärel suletakse need purki või konservikarpi, kus räimed hapnevad bakterite mõjul veel 6–12 kuud ning konserv tõmbub kummi nagu pisike jalgpall.

Kõige keerulisem olevatki koka jutu järgi konservi avamine, sest niikui konservile täke sisse teha, pääsevad hais ja vedelik nagu paisu tagant välja.

Juba surve alt päästetud surströmming’ut serveerib Dahlquist küll naerulsui, kuid tunnistab, et ise ta parema meelega seda ei söö, ja kummutab kujutelma, justkui rootslased paneksid igale peolauale hapendatud räime.

«Paljud rootslased ei võta seda suu sissegi, aga mõnele surströmming maitseb,» ütleb ta.

Korteris keelatud

Enamiku külastajate näoilme reedab, et kuulutakse pigem nende hulka, kes pärast esimest maitsmist surströmming’ust midagi teada ei taha, kuid ettevõtja Kalle Kullmann mugib hapendatud räime kahe suupoolega. «Ega kõik pole sitt, mis haiseb,» ütleb mees ja tõstab kala juurde.

Aga Kullmann erinebki tüüpilisest Vilde lokaali rootsi õhtu külalisest selle poolest, et ta on elanud paarkümmend aastat Rootsimaal ning alles viimased viis aastat jaganud oma elu Rootsi ja Eesti vahel.

Mees teab rääkida, et tema Stockholmi korteri ühistu reeglites on koguni keelatud surströmming’u konservi toas avada. Samuti ei luba mõni lennufirma hapendatud kala konservi pagasisse panna, sest kui see peaks katki minema, on haisujama oi kui palju.

Rootsi kokal Johan Dahl-quistil õnnestus ometi kolm kilo hapendatud räime lennukiga Eestisse tuua. Kalasmugeldamine tasus end Dahlquisti meelest ära.

«Tore on näha, et inimesed ühe kala pärast nii elevusse lähevad,» nendib ta ning lisab: «Aga ärge palun arvake, et rootslased ongi hullud, kes söövad vaid halvaks läinud kala. Me sööme lihapalle ja põdrafileed ka.»

Rahvusköökide päevad kestavad mitmes Tartu söögikohas kuu lõpuni.