/nginx/o/2015/10/15/4598299t1h2712.jpg)
Tartus on lasteaiatasu tõusnud veidi rohkem kui aastaga oma 20 euro võrra. Kahe aasta jooksul lisandub veel 12 eurot. Tekib küsimus, kas kohatasu sidumine alampalgaga on omavalitsuse poolt ikka õigustatud valik.
Riiklikult kehtestatud alampalk tõuseb järgmisel aastal 430-le ja veel aasta pärast 470 eurole. Tartus on aga lasteaia kohatasud seotud otseselt alampalgaga – lasteaialapse vanemal tuleb linnale maksta iga kuu 15 protsenti miinimumpalgast.
See aga tähendab, et 2016. aastal peab vanem kuus maksma iga lasteaias käiva lapse eest 64,50 eurot ning 2017. aastal lausa 70,50 eurot. Lisandub söögiraha, mis ulatub praegu lasteaiast sõltuvalt 30 euro kanti ning mis pole kaua aega suurenenud.
Seega on igakuine lasteaialapse kulu kahe aasta pärast vähemalt sada eurot, arvestamata söögiraha võimaliku tõusuga.
Liiga kopsakas tükk
«Kui see tõesti hakkab reaalarvudes üle mõistuse minema, peaksime mõtlema, ega see tasu lapsevanema sissetulekutest väga suurt protsenti ära ei võta,» tõdes Tartu linnavolikogu hariduskomisjoni liige ja lasteaiaõpetaja Piret Uluots.
Ta lisas, et volikogu peaks asuma arutama, kas praegune lasteaiatasu arvestamise kord tuleks üle vaadata. «Muidugi, selleks aastaks on rong läinud,» tõdes ta. «Aga natukene hirmutav on küll see ohjeldamatu tõus.»
Uluotsa sõnul oli ta läinud aastal, kui volikogu kohatasu puudutavat määrust arutas, selle poolt, et vanema osalus oleks 13 protsenti alampalgast. Ent ta lisas, et linnavolinikuna mõistab ta samas, et alampalga tõusuga peab suurenema ka kõigi nende lasteaiatöötajate tasu, kes saavad miinimumpalka.
Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman tõdes, et kui liialt kõrge kohatasu on praegu aktuaalne, peab volikogu selle teemaga tegelema. «Kuivõrd teema on tõstatatud ja oluline väga paljudele tartlastele, siis tegeleme sellega,» lubas ta. «Igal juhul ei saa meie eesmärk olla inimeste toimetulekuvõimet kuidagi vähendada.»
Linnapea Urmas Klaas lubadustega nii kergelt ümber ei käi. «Väga lihtne ja populistlik oleks anda vastuseid, et jah, teeme, jah, alandame,» tunnistas ta. Ent ta lisas, et senine kohatasu arvestus on saadud põhjaliku analüüsi teel ja seda pole võimalik kergel käel muuta.
Kelle ülesanne?
Klaas märkis, et praegu on kõige kriitilisem küsimus riigi roll lasteaednike personalikulude tasumisel ja kogu rahastamissüsteem vajaks riigi tasandil ülevaatamist. Ehkki koolieelse lasteasutuse seadus näeb ette, et võimaluse korral toetatakse lasteaia personalikulusid riigieelarvest, seda praegu ei tehta.
«On arutatud seda, et nii nagu kooliõpetajate palgad on riigi ülesanne, võiks ka lasteaiaõpetajate palk olla riigi vastutada,» märkis Klaas. «Õpetaja on õpetaja ja lasteaed on sama tähtis kui teised haridusasutused.»
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi märkis alles kolmapäevases Tartu Postimehes, et tema võimuses pole määrata lasteaednike palka ja valitsus ei saa sekkuda omavalitsuse eelarvevalikutesse.
«Poliitikud ei peaks tegelema pingpongi mängimisega, mis on kellegi asi või ei ole. Nii on väga lihtne küsimusi pareerida,» kommenteeris Klaas Ligi seisukohta. «On vaja selgemalt läbi analüüsida ja kokku leppida keskvalitsuse ja omavalitsuse vastutus haridusvaldkonniti.»
Küsimusele, kas on mõistlik, et näiteks kahe lasteaiaealise lapsega pere igakuine kulutus lasteaiale on praegu 175 eurot kuus, vastas Klaas, et seda on raske hinnata, kuna inimeste võimalused on erinevad. «Sellele küsimusele on võimalik vastata vaid emotsionaalselt,» lisas ta.
Linnapea sõnul kulub kohatasu suurenemine lasteaiatöötajate palgatõusuks. Järgmise aasta linnaeelarve pole küll vastu võetud, ent linnapea sõnul panustavad lapsevanemad järgmisel aastal lasteaiatöötajate palgakasvu 345 000 eurot ehk 38 protsenti kasvust ja linnakassast lisatakse sellele 572 000 eurot ehk 62 protsenti.
Tallinnas moodustab lasteaia kohatasu 10,6 protsenti riiklikust palga alammäärast. Selle järgi tõuseb pealinnas kohatasu tuleval aastal 45,58 eurole ning 2017. aastal 49,82 eurole.