Villem Reimani õpetava loomuga artiklid ilmusid kogumikku

Villem Reimani artiklite kogumiku "Kultuuriloolised pildid" esitlus Tartu raekoja saalis. Pildil (vasakult) Villem Reimani Kolleegiumi esimees Ants Tooming, raamatu koostaja Hando Runnel ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

FOTO: Kristjan Teedema

Täna Tartu raekojas esitletud raamat «Kultuuriloolised pildid» on Villem Reimani rikkalikku pärandit tutvustav kogumik, mis on keskendunud kultuuri- ja haridusloolisele ainesele.

Raamat jaguneb viieks osaks ning iga osa moodustab artiklite kimbu, mis on aastail 1888 kuni 1916 ilmavalgust näinud ajalehes Postimees või muudes väljaannetes nagu Eesti Kirjandus, Virmalised, Lasteleht ja Sirvilauad.

Kui teost kiiresti sirvida, jäävad eestpoolt näppude alla artiklid pealkirjadega «Kuidas Kodavere kirikus vanasti korda peeti» ja «Kuidas meile priinimed pandi», keskelt «Mis Faehlmann meie rahvast arvas» ja «Kuidas Kolga-Jaanis vanasti lapsi katsuti» ning lõpust «Kolm ajalooallikat venestamise päevilt» ning «Orjaaja karistused».

Raamatu koostaja Hando Runnel ütles esitlusel, et Reimani stiili määratlemise mõttes tundub ilmunud kogumik olema kõige juturaamatulikum ehk selline, milles Villem Reimani karakter ja hingeelu veenvalt välja tulevad.

Ka püüdis Hando Runnel võrrelda Villem Reimani sõnakasutust praeguse aja sõnakasutusega ning nentis, et praegu on enamasti levinud lööksõna. «Praegu ei ole sõnades seda tõde, õiglust ega õpetust nagu Reimanil oli, vaid seal on hinnang sinule,» tõdes ta.

«Kultuuriloolised pildid» on välja antud Villem Reimani Kolleegiumi eestvõttel.

Kolmteist aastat tagasi Kolga-Jaanis asutatud Villem Reimani kolleegiumi eesmärk on suurmehe kirjaliku ja vaimse pärandi tutvustamine ja väljaandmine. Kolleegium on korraldanud Villem Reimani päevi, tähistanud temaga seotud paigad mälestustahvlitega ning koostöös Tartu linnaga taastanud Villem Reimani monumendi Toomemäel.

Raamatu teine esitlus leiab aset sel reedel, 16. oktoobril kell 12 Kolga Jaani Villem Reimani rahvamajas.

Villem Reiman oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ta elas aastatel 1861 - 1917.

Tagasi üles