Karlova teatri Romeo ja Julia armastuse loos lõikuvad erinevad ajastud

Vaatajate ees on kaks kuldses keskeas inimest, mees ja naine (Indrek Ojari ja Elina Reinold), kes meenutavad noorpõlves alanud muinasjuttu ja selle täiesti ebamuinasjutulisi keerdkäike. Foto: Signe Milkov

Karlova teater toob eeloleval kolmapäeval vaatajate ette armastusloo, mis juba Shakespeare´i aegadest saati on algsel või ümbertehtud kujul aegajalt teatrilavale tulnud. Seekord on Romeo ja Julia saavutanud keskealise küpsuse.

Karlova teatri sõnastatud sisukokkuvõttes on kirjas, et lugu "Romeo vs. Julia" on kahest noorest inimesest, kes hoolimata suguvõsadevahelisest vaenust oma armastusest joobuvad, salaja abielluvad ning kavatsevad kogu maailma ja oma rikkaid perekondi trotsides ise hakkama saada. Ent elu ei hellita neid.

25 aastat hiljem kohtuvad nad ootamatult raudteejaamas ja on sunnitud taas veetma koos ühe tunni. Vaatajate ees on kaks kuldses keskeas inimest, mees ja naine (Indrek Ojari ja Elina Reinold), kes meenutavad noorpõlves alanud muinasjuttu ja selle täiesti ebamuinasjutulisi keerdkäike.

Poeetilistest unistustest sai aegamööda võitu argielu: töised mured, rahaprobleemid ja nelja tütre kasvatamine, pingul närvid ja aegunud lubadused, riiud ja tülid, lahutuspaberid ja varajagamised. Taaskohtumises segunevad minevik, olevik ja luule.

Tänavu ja 11 aastat tagasi

Tänavu kevadel lavastas Eesti draamateatri väikeses saalis Shakespeare´i «Romeo ja Julia» Ingomar Vihmar, trupp koosnes Viljandi kultuuriakadeemia teatriüliõpilaste tänavusest lennust ehk teatri Must Kast näitlejatest.

Mati Unt tõi aastal 2004 Sadamateatris vaatajate ette zoofiiliakallakuga «Romeo ja Julia», mille oli kirjutanud Andrus Kivirähk. Lavaloos on juttu seni lambaid armastanud opakast külapoisist Romeost (Tambet Tuisk), kes armub imekaunisse metskitsepreilisse (Kersti Heinloo).

Karlova teatris valmiva «Romeo vs. Julia» lavastaja, aga samuti heli- ja valguskujundaja on Ingo Normet. Miks on tarvis seda vana, Shakespeare´i lugu nii- või teistsugusel kujul taas ja taas teatris mängida?

««Romeo ja Julia» on arhetüüp, mis nagu laste muinasjutud püsivad inimeste mälus ja ilma milleta on raske kujutada ette maailma kultuuri ja maailmakirjandust,» ütles ta. «Sest mida suurem dramaturg, seda rohkem on tema teostes üldinimlikke küsimusi, mis huvitavad inimesi mitmetest maadest, mitmetest kultuuridest.»

Kivirähk ja Unt keerasid vana ilusa traagilise loo sodoomilisele tasemele, nii et Shakespeare´i näidendist ei jäänud suurt midagi alles. «Romeo vs. Julia» on vaba tõlgendus soome dramaturgidelt.

«Lauri Sipari ja Liisa Urpelainen on võtnud lähtekohaks oletuse, mis oleks juhtunud, kui Romeo ja Julia ei oleks õnnetul moel surma saanud, vaid milliseks oleks kujunenud nende edaspidine elu, ja mis juhtuks, kui nad oleksid hakanud elama tavalise väikekodanlase elu,» ütles Ingo Normet.

Lavastuses on mitu tasapinda. «Ühelt poolt jookseb meie kaasaeg ja samas mängivad need kujuteldavad Shakespeare´i tegelased oma elu,» lisas ta. «Ühelt poolt on Shakespeare oma tekstiga ja samas on laval tänapäev.»

Stiililt on Karlova teatris 14. oktoobril esietenduv «Romeo vs. Julia» lavastaja määratlusel nukker komöödia, peredraama, väga emotsionaalne lugu.

Muide, seesama Sipari ja Urpelaineni tõlgendus esietendub õige pea, 18. oktoobril, ka Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavastus valmib rühmatööna, mängivad Kersti Kreismann ja Martin Veinmann. Pealkirjaks on "Julia ja Romeo".

Elu ja töö teatrimajas

Indrek Ojari, Elina Reinold ja Ingo Normet on lavastust ette valmistades elanud mõnda aega Karlova teatri majas Tähe tänavas. Põhiline osa proovidest on tehtud Tallinnas, nende kolme kodulinnas. «Me oleme siin, Karlovas, olnud nelja-viie kolmepäevase ajalõigu kaupa,» ütles lavastaja.

Selline trupi kooselu on Ingo Normeti sõnul omamoodi ja isevärki. Igaühel neist kolmest on oma tuba, kuid väga sageli pärast proove on juhtunud, et nad ei sulgu oma tuppa, vaid jutud lavastuse ümber jätkuvad. Vanas majas elamise elamusele lisaks sobib lavastajale ka Karlova linnaosa omapära.

Esietendus kolmapäeval

O 14. oktoobril kell 19 esietendub Karlova teatris (Tähe 66) «Romeo vs. Julia», mille autorid on William Shakespeare, Lauri Sipari ja Liisa Urpelainen.

O Soome keelest tõlkinud Maimu Berg.

O Lavastaja, heli- ja valguskujundaja Ingo Normet.

O Kunstnik Maarja Meeru.

O Mängivad Elina Reinold ja Indrek Ojari.

O Etendus on ühes vaatuses ning kestab umbes 1 tund ja 30 minutit.

Allikas: Karlova teater