Tartus Pauluse kalmistul avati aupaukude saatel Vabadussõjas langenute mälestusväljak

Suur hulk igas eas inimesi kogunes täna keskpäevaks Pauluse kalmistule  Vabadussõjas langenute ühiskalmu juurde, kus avati pidulikult mälestusväljak mitmesajale noorele mehele ja naisele, kes pea sada aastat tagasi vaba Eesti eest elu andsid.

Lipuehtes väljakul hakkas kaitseväe orkester eestlastele väga hästi teada viisidega meeleolu looma veerand tundi enne keskäpeva. 

Paljude tuntud nimekate tartlaste kõrval saabus tseremooniale  president Arnold Rüütel.

Välismaiste riigivisiitide tõttu polnud kohal peaministrit ja kaitseväe juhatajat. Pidulikul sündmusel ei osalenud president, kaitseminister ega riigisekretär.

”See memoriaal on meie ühine mälestus ja tänu," ütles tervituskõnes Tartu linnapea Urmas Klaas. "Täna siia tulnud inimestel pole ükskõik, mis siin on ja kes siin on.”

Kaitseväe nimel kõne pidanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on Vabadussõjas langenute memoriaali avamine tänuavaldus ja auvõla tasumine, kuid mitte ainult.

„See memoriaal siin ütleb: me saime hakkama ja saame ka edaspidi hakkama,” kinnitas ta.

Mälestusmärgilt eemaldasid valge katteriide Tartu linnapea Urmas Klaas ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Pärast seda laadisid sõjaväepolitsei vahipataljoni noored mehed relvad, kõmatasid aupaugud.

Mälestusmärgi pühitsesid EELK piiskop Joel Luhamets ja EAÕK piiskop Eelija. Südamliku lõppsõna-päevapuudutusega astus üles Tartu aukodanik, kirjanik Lehte Hainsalu.

Tseremooniale tulnud rahvas ei kiirustanud vaatamata kõledale ilmale lahkuma. Mälestusmärgi ees süüdati kodust kaasa võetud küünlad, tähelepanelikult loeti kivisse raiutud nimesid.

Graniitalusele on  jäädvustatud 270 nime: Vabadussõjas elu jätnud 240 meest ja paar naist on maetud Võru tänava ääres asuvasse ühiskalmu, ülejäänud, peamiselt koolipoisid, Pauluse kalmistul perekondade hauaplatsidele. Tundmatuna on ühiskalmu maetud 14 inimest. 

Skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali kavandatud mälestusväljaku tegemiseks kulus ligi 160 000 eurot. Sellest 50 000 eurot eraldas kaitseministeerium, ülejäänud kulud kandis Tartu linn. Tööd tegid OÜ Tavt ja OÜ Matthäi Ehitus.

Pikemalt saab kauaoodatud pidulikust sündmusest lugeda esmaspäevasest Tartu Postimehest.