Soomlastest abielupaar elab Tigutorni kolmetoalises korteris. «See on just paras kahele inimesele ja ühele koerale,» sõnab peremees Risto Vuorinen. Herra Rummukainen liputab saba ja ütleb auh.
Soomlased vaatavad, kuidas eestlased elavad
2. november 2010, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vuoriste koer Rummu ehk herra Rummukainen tunneb end hästi nii mööda parketti küünte klõbinal ringi joostes kui pehmel diivanil lesides. Elu kõrghoones on talle iseenesestmõistetav. Niipea kui koridoris liftiuksed avanevad, lipsab loomake nende vahelt viuhti sisse, teades, et mõne sekundi pärast saab õue.
Herra Rummukainen on Varnjast leitud kodutu peni, kelle täpset vanust Risto ja Seija Vuorinen öelda ei oska. See segavereline loomake oli hakanud nende Varnja maja juures käima, lahket meelt ja toidupoolist nuruma, kuni lõpuks abielupaar ta päriselt endale võttis.
Peipsi äärest Tigutorni
«Meie elame muidu jah Varnjas,» selgitab Risto Vuorinen. «See korteri hankimine oligi natuke selline asi, mida üldse plaanis ei olnud.»
Vuoriste Tigutorni-korteris hoiavad Peipsi-äärset meeleolu ülal suured sibulavanikud ning vanausuliste ikoonid. Üks tilluke pühapilt mahub väikese kandilise akna orva, tehes sellest Emajõe vaatega altariseina.
Risto Vuorinen on Soome vabakutseline ajakirjanik Eestis, kes teeb siit nii raadio- kui telesaateid ja dokumentaalfilme. Kolmel viimasel aastal toetab teda ta töös ka naine Seija.
Risto Vuorinen tegutseb Eestis juba kümme aastat. «Soome riik on nii valmis, et seal hakkas igav töötada. Eestis on palju põnevam asju jälgida,» põhjendab ta.
Niisiis korteriostu Tartusse Vuoristel vähemalt aasta eest plaanis ei olnud. Küll oli neil välja vaadatud avar üüripind, kuhu nad kavatsesid talveks kolida.
Siis tuli Vuoristel aga raadiosaate tarvis süveneda Eesti kinnisvarateemasse.
«Käisin Tigutorni tühje kortereid vaatamas ja imestasin, kas see ikka vastab tõele, et sealt saab korteri odavamalt kui Annelinnast. Neil oli parasjagu suur soodusmüük,» meenutab Risto Vuorinen. «Ja siis ühe neist tühjadest korteritest me eelmise aasta sügisel ostsimegi ära.»
Pisut kummis välisseinad
Vuoriste kodu on intensiivne ja nüansirohke. Vöödiliste havisabade koloonia istub elutoaakna all nagu väike džungel, mille tagant paistab linnasüda ja Toomemägi. Kabinetist leiab Ave Nahkuri pildi «Soomlased vaatavad, kuidas eestlased elavad» ning näeb Emajõge ja kolme silda. Magamistoast paistavad Annelinna korrusmajad.
Kõikide tubade välisseinad on Tigutorni ümarast vormist tingituna pisut kummis – ometi ei sega see sinna pilte riputamast. Vuorised on lahendanud selle «probleemi» nii, et on kinnitanud taiesed nööridega lae all olevate metallvarraste külge.
Mida inimesed arvavad, kui kuulevad, et kellelgi on Tigutornis korter?
«Imestatakse, et see nii imelik maja,» ütleb Seija Vuorinen.
«Arvatakse, et siin on sellised väikesed ümmargused toad, millega midagi peale hakata ei ole,» lisab Risto Vuorinen. «Aga aasta pärast on need kõik müüdud. Võib-olla päris tipu korterid veel mitte, aga järgmised 15 kindlasti.»
Kui hämarus saabub ja soomlastest pere õhtusöögilaua äärde istub, kustutab perenaine Seija Vuorinen laelambi ja süütab küünlad. «See tuledesäras vaade siit Tartule on erakordne,» kiidab Risto Vuorinen. «Teie Vanemuine meenutab Ateena akropoli!»