Tuled Tigutornis mõõdavad häid ja halbu aegu

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Маргус Ансу

Tigutorni jalg särab Tartus õhtuti tuledes. Üleval pool on seitse-kaheksa korrust pimedat maad, aga päris tipus helgib jälle valgus. Kas see on majanduskriisi lõpu algus või lihtsalt lootuse miraaž?


Tigutorni müümata kortereid haldab selle ehitaja – Nordecon Ehitus. Firma kinnisvaradirektor Toomas Rell sõnab, et see, mida silm õhtuti näeb, on tõsi.

Kolmeteistkümnendast korrusest allpool selles tornelamus kortereid müügiks enam ei ole. Kaup, mida läinud aastal suure allahindlusega pakuti, on otsas.

Üldse on Tigutorni 85 korterist müümata veel 25. Neist neljal on broneerimislepingud olemas, see tähendab, et päris vabad on 21 – vähem kui kolmandik.

Torni alumistele korrustele planeeritud bürooruumid on samuti hõivatud, kahes paiknevad hambaarstikabinetid.

Tagataskutrumbid

Kui müügist edasi rääkida, siis 21 vabast korterist tegeleb Nordecon Ehitus aktiivselt vaid üheksaga, teistega on aega küll. Tosin kõige säravama vaatega korterit jäävad Nordecon Ehituse tagataskutrumpideks.

«Selliseid ei tule Tartu kesklinna niipea,» ütleb Rell. «Hea meelega ootame, mida turg teeb.»  

Rell ei taha öelda, mis need eksklusiivsed tornitipukorterid, millest esimene müüdi neli aastat tagasi enam kui kuue miljoni krooniga, praegu maksavad.

«Ma ei oska seda hinda tõesti nimetada, kuna me ei tegele nende müügiga aktiivselt,» sõnab ta. «Aga teiste, madalamal asuvate korterite hind ulatub sõltuvalt ruutmeetrite arvust 1,2 kuni 3 miljoni kroonini.»

Tigutorn on niisugune maja, mis võib mõnele väga meeldida ja mõnele teisele üldse mitte.

See on moodsa inimese elupaik. Näiteks elavad seal noored, kellele vanemad on laste Tartu-õpingute tõttu sinna elamispinna ostnud.

Seal elavad ka kiire elutempoga korteriinimesed, näiteks arstid ja sportlased, kes ei taha end jagada oma karjääri ja kinnisvara eest hoolitsemise vahel.

Ka kümmekonnal välisriigi kodanikul on Tigutornis pesa. Osa neist ei ela Eestis pidevalt, kuid külastab Tartut sageli ja on nüüd otsustanud vahetada hotellitoa oma korteri vastu. Teine osa on Eestisse elama jäänud.

Lastega perede maja Tigutorn ei ole, sest niisugune pere vajab vähemalt neljatoalist korterit, ja selle muretsemine käib kesklinna hindu arvestades noorele perele esialgu üle jõu.

Muutlikud ajad

Kui 2006. aasta lõpus Tigutorni korterid esimest korda müüki läksid, siis kadusid need kui soojad saiad. «Inimesed olid neid pikisilmi oodanud,» meenutab Rell. «See ei olnud müük, see oli ainult telefoni vastuvõtmise vaev. Ega ükski inimene eriti süvenenud sellesse, mida ta siis ostis. Kui ta üht korterit ei saanud, küsis kohe järgmist.»

Poole aasta möödudes aeg muutus. Teises müügietapis tehti korteritele vaid viis broneeringut, neist kolm jõudsid ostuni. Siis huvi vaibus.

«Kõige kriitilisem aeg oli 2009. aasta kevadsuvi,» meenutab Rell. «Eks me praegugi müüme ju erinevalt tippajast väikese allahindlusprotsendiga, aga mõõn on kindlasti möödas.»

Niisiis, suurt prohmakat Tigutorn Nordecon Ehitusele ei toonud? Toomas Rell noogutab, et ega toonud jah. Tigutorni ehituseks võetud laenud saavad tema sõnul kaetud. Tõsi, kasumit – vähemalt sellist, mida firma algul lootis – ei tulnud.

Kasumist rääkides rõhutab Rell aga muud.

«Juba see on firmale kasum, et oleme niisuguse kõrghoone Tartusse ehitanud, ja tulevikuhangetel osaledes nüüd meie puhul juba teatakse, mida me oleme suutelised tegema,» ütleb ta.

Mida oleks võinud teha teistmoodi kui tagantjärele targutada? Oleks võinud korraga rohkem kortereid müüki panna, arvab Rell. See olnuks küll üsna keeruline, sest hindu oli algul väga raske planeerida, kuna kõiki ehituslepinguid polnud veel sõlmitud.

«Me muidugi ei tea, mis siis oleks juhtunud, võib-olla oleksid pooled korterid jäänud ikkagi välja ostmata,» tunnistab  Rell. «Aga see on jah ainus asi, mis vahel rinnus kripeldab.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles