/nginx/o/2015/10/09/4575183t1h5acd.jpg)
Kambja vallas erivajadustega lapsi õpetav Kammeri kool tähistab täna oma 250. aastapäeva konverentsiga.
Kammeri kool tähistab aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi pärast keskpäeva õpilaste tervitusega alanud konverentsil kõneldakse hariduslike erivajadustega laste õpetamisest, eripedagoogikast, Kammeri kooli ja Tartu Rajaleidja keskuse koostööst ning sellestki, miks sünnib nii palju erivajadustega lapsi.
Juttu tuleb ka Kambja valla haridusprobleemidest ning aega on vilistlaste meenutusteks ja koolis ringkäigu tegemiseks.
Tartust 27 kilomeetri kaugusel asuv Kammeri kool on riigikool, mille eripäraks on töö lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava järgi, kus on väga tähtsal kohal õpilastele eluks vajalike praktiliste oskuste ja töövõtete kujundamine.
Kammeri kool alustas oma tegevust 1765. aasta hilissügisel praegusest asukohast pooleteise kilomeetri kaugusel üheksa õpilasega. Aastate jooksul on õpilaste arv kõikunud 20-st 130-ni.
Erivajadustega lapsi hakati Kammeris õpetama 1973. aastal, kui kool muudeti 8-klassiliseks abikooliks. Viis aastat hiljem nimetati kool ümber Kammeri eriinternaatkooliks, siis valmis ka kolmekorruseline internaat 120 õpilasele. Nüüd on koolil õpilaskodu, kus saavad õppetöö ajal elada õpilased, kelle vanemad avaldavad selleks soovi.
Koolil on läbi aegade olnud mitu erinevat koolimaja. 1928. aastal koliti mõisamajja, mis on nüüd lammutatud, selle asemele ehitati aastatel 2009–2010 kaasaegne koolikompleks.